Pensionile mineku iga kahe aasta võrra tõstva reformi seadus avaldati laupäeval riigi ametlikus teatajas, millega massilist vastuseisu tekitanud reform on lõplikult jõustatud.

Seaduse kohaselt tõuseb pensioniiga seniselt 62 eluaastalt 64-le. Reform on masside hulgas äärmiselt ebapopulaarne ning selle vastu korraldatud protestidel on osalenud miljonid inimesed. Uued meeleavaldused vallandusi ka juba reede õhtul, kui konstitutsioonikohus oli oma otsuse teinud.

Arvamusküsitluste kohaselt on suur enamus reformi vastu ning enamusele ei meeldi ka see, kuidas valitsus selle parlamendi alamkojas läbi surus, jättes ära lõpphääletuse, kuna kartis, et võib selle kaotada. Sellist võimalust näevad Prantsuse seadused ette, kuid seda kasutatakse äärmiselt harva. Valitsuse tegevuse tunnistas põhiseadusega kooskõlas olevaks ka konstitutsioonikohus oma reedese otsusega.

Reformide vastased on siiski lubanud oma võitlust jätkata.

Vaatlejate hinnangul võivad pensionireformiga kaasnevad pinged mõjutada Prantsuse poliitikat laiemalt, sealhulgas suurendada parempopulistide toetust. Nii ongi nende liider Marine Le Pen juba kutsunud rahvast üles toetama reformi vastu olnud jõude järgmistel valimistel, et need saaks selle tagasi pöörata.

Uudisteagentuur Reuters tõi samas esile, et ehkki pensioniiga tõuseb reformiga Prantsusmaal 62 eluaastalt 64-le, läheb praegu ainult 36 protsenti töötajatest nii vara pensionile. Sama palju töötab kauem, et jõuda 42-aastase staažini, mis on vajalik täispensioni väljateenimiseks. See tähendab, et keskmine pensionile suundumise iga inimestel, kes alustasid töötamist 22-aastaselt, on Prantsusmaal 64,5 aastat, mis on isegi pisut kõrgem kui Euroopa Liidu keskmine 64,3 aastat, selgub Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) andmetest.