Saksamaa ei ole Ukrainat jõukohaselt toetanud, ütles Morawiecki reedel pärast Euroopa Ülemkogu väljaandele Politico antud usutluses.

Poola valitsusjuht leidis, et Euroopa suurim majandus peab võtma Venemaa agressiooni tõrjuva Ukraina abistamisel juhtrolli. Saksamaa peaks "saatma rohkem relvi, rohkem laskemoona ja andma rohkem raha Ukrainale, sest nad on kõige rikkam ja kõige suurem riik," ütles ta. "Nad ei ole olnud nii helded, kui oleksid pidanud," lisas Poola peaminister. "Ma julgustan neid endiselt seda tegema."

Morawiecki tunnistas siiski, et Berliin on teinud olulisi poliitilisi muudatusi, mis hõlmavad suuri investeeringuid oma sõjaväe moderniseerimiseks ja relvade sõjatsooni saatmise keelu tühistamist. Ta rõhutas eraldi Saksamaa otsust saata Ukrainasse lahingutankid Leopard 2.

"Kolm kuud tagasi ütles Saksamaa, et see pole võimalik – nüüd on see võimalik," ütles ta, "nii et nad muudavad oma lähenemist."

Poola juht osutas ka Saksamaa varasemale energiapoliitikale, mis sõltus suuresti Venemaa gaasi importimisest ja leidis, et see oli Euroopa jaoks ohtlik. "Oma väga eksliku gaasi- ja naftapoliitikaga Venemaa suhtes vastutavad nad toimuva eest, selle jama eest energiaturul," ütles ta.

"Saksamaa tegi selle dramaatilise vea, olles oma ärimudelis täielikult sõltuv fossiilkütustega seotud Venemaast," ütles Morawiecki. Tema sõnul kurtsid teised Saksamaale oma muret ja palusid neil seda mitte teha.

Poola peaminister ütles, et on Saksamaa kantsleri Olaf Scholziga arutanud oma seisukohti Saksamaa toetusest Ukrainale. "Ma pean aeg-ajalt neid vestlusi," ütles ta. "Ma palun talt toetust," ütles Morawiecki. "See on kõik, mida ma teha saan."

Morawiecki soovib ka Euroopa Liidu ja NATO muutumist

Morawiecki kriitika Saksamaa suunal oli osa tema laiemast üleskutsest, mille ta esitas Euroopa Liidule ja NATO-le, et need oma kulutusi puudutavad reeglid üle vaataks ja sellega sõjalisi investeeringuid suurendaks.

Poola valitsusjuhi sõnul peaks NATO riigid võtma suuna oma kaitsekulude tõstmiseks kolme protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP). Ta rõhutas, et Poola ise on oma sihiks seadnud nelja protsendi eraldamise. Samas märkis Politico, et kui NATO otsustas 2014. aastal, et kõik liitlased peaksid tõstma oma kaitsekulud kahe protsendini SKP-st, on seda tänaseks teinud ainult seitse liikmesriiki.

Lisaks soovib Morawiecki Euroopa Liidult eelarve- ja riigivõlareeglite leevendamist, et võimaldada riikidel senisest mahukamaid kaitseinvesteeringuid teha. Ta lisas, et uurida võiks ka kaitsevõlakirjade väljastamist, mille abil saaksid valitsused rahastada sõjalisi kulutusi. Teise ideena tõi ta välja kaitsekulutuste vabastamise EL-i rangetest eelarvereeglitest.

Kolmandaks tegi aga Poola liider üleskutse kiirendada lääneriikide pankades külmutatud Venemaa raha kasutusele võtmist Ukraina toetuseks.

Morawiecki ootab eesseisvalt Euroopa Liidu seitsmeaastase eelarve läbivaatamiselt, et sellest leitakse vahendeid, mida seni pole kasutusele võetud ega ilmselt võetagi ning mille saaks samuti Ukraina toetamiseks pühendada. Sellised summad võivad ulatuda mitme miljardini, ütles Poola peaminister.