Pistorius ERR-ile: Saksamaa kaitsekulud on järgmisest aastast kaks protsenti
Eesti ja Läti allkirjastasid esmaspäeval nii Saksamaal toodetud õhutõrjesüsteemi IRIS-T SLM hankeleppe kui ka Saksamaaga koos kavatsusleppe teha koostööd Euroopa ühise õhukaiste arendamisel. Lepete allkirjastamise järel kinnitas Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius ERR-ile, et Saksamaa plaanib kaitsekulutusi tõsta ning riigi kaitsetööstus on tõstmas tootmismahte, et katta nii Euroopa kui ka Ukraina vajadused.
Kas te saaksite tavalisele Euroopa Liidu kodanikule selgitada, milles seisneb Euroopa ühise õhukaitse (European Sky Shield Initative) plaan ning miks see tähtis on?
Saksa kantsleril tuli eelmisel aastal mõte, minu arvates väga hea mõte, et ehitada Euroopa õhukaitse. Selle plaaniga on juba liitunud 19 Euroopa riiki. See on väga hea, sest me peame mõistma, et meie taeva kaitsmine on üks tähtsamaid prioriteete. Tarnides õhutõrjet nende riikidega koos, nagu nüüd koos Läti ja Eestiga, me loome sünergia ja saavutame vajaliku mastaabi. Me säästame raha. Me saavutame ka palju parema sõjalise koostöö võime.
Selleks, et Euroopat turvalisena hoida, on meil neid relvasüsteeme vaja. Näiteks IRIS-T, aga ka teisi süsteeme. Tihti viidatakse murele, et kaitsetööstusele ei esitata piisavalt tellimusi, et tootmismahte suurendada. Samal ajal ei ole piisavalt tootmismahtu, et Ukrainat aidata ja tagada ka Euroopa riikide vajadused. Kuidas me selle mure lahendame?
Me teeme selle nimel juba väga palju tööd. Me kõik tõstame kaitse-eelarveid. Kaitsetööstus tõstab tootmismahte. Me liigume edasi samm-sammu haaval, aga ikka on pikk tee minna.
Kuidas on olukord Saksamaal – kas te päriselt näete tootmismahtude tõusu? Millised on konkreetsed näited?
Ma näen edusamme. Näiteks me otsustasime nädalatega Saksa õhuväele osta süsteemi IRIS-T SLM. Esimesed süsteemid jõuavad õhuväele juba järgmise aasta keskel. Me oleme koos kaitsetööstusega tõstnud laskemoona tootmist. Me suudame aasta lõpuni tarnida Ukrainale rohkem 155mm suurtükimoona ja ka oma laovarusid täiendada. Asjad liiguvad.
Mõned asjatundjad on mures, et Euroopa laod on tühjaks saanud, et me oleme juba Ukrainale andnud nii palju, et me ei saa seda teha järgmisel aastal. Kas kaitsetööstus suudab tootmismahte piisavalt järgmiseks aastaks kasvatada või sulgub Ukraina vasturünnaku jaoks ajaaken?
Ma usun, et me suudame seda [ukrainlasi toetada ka järgmisel aastal]. Me töötame selle nimel, see on meie eesmärk.
Üks relvasüsteem, mida ukrainlased järjepidavalt küsivad, on Saksa kaugmaarakettid Taurus. Nüüd on rohkem juttu sellest, et USA on valmis Ukrainale tarnima rakette ATACMS. Kas Tauruse asjus on edusamme, kas võib juhtuda nii nagu tankidega, et teete otsuse ameeriklastega samaaegselt?
Mulle ei meeldi hüpoteetilistele küsimustele vastata. Ma pigem ütlen, et me ei ole veel seal.
Kuidas on seis Bundeswehriga? Kas ja millal kulutab Saksamaa kaitsele kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust?
Me täidame kahe protsendi eesmärgi juba järgmisel aastal, kasutades erifondi [Bundeswheri moderniseerimiseks 2022. aastal loodud 100 miljardi euro suurune fond] ja minu algset eelarvet. Me täidame selle sihi järgmisest aastast alates ja ma arvan, et me isegi tõstame seda järgmistel aastatel, kuid veel on pikk tee minna.
Osad kriitikud ütlevad, et te valmistute mõneks kaugeks konfliktiks, aga riigid nagu Poola või Eesti valmistuvad Ukrainast saadud õppetundidega kaitsma igat sentimeetrit oma riikidest. Kas Saksamaa teeb sama?
Ma ei mõista seda küsimust, sest mõned nädalad tagasi ma teatasin, et me loome brigaadi Leedu kaitseks. Lähemal olla ei ole võimalik, see ei ole mingi kauge sõda. See ei ole ettevalmistus millekski, mis võib juhtuda mõne või paari tuhande kilomeetri kaugusel. Me valmistume ja oleme valmis koos idapoolsete NATO liitlastega täitma oma vastust NATO idatiiva kaitsmisel.
Millal see brigaad päriselt Leetu jõuab?
See on küsimus, millele ma ei saa täna vastata. Minu meeskond külastas Leedut eelmisel nädalavahetusel, et pidada arutelu ning teha plaane, kuidas see saavutada. Nüüd hakkab töö pihta. Ma arvan, et aasta lõpus saame ajaraami kohta öelda rohkem. Siiski see edeneb ja kiiremini kui ma algselt arvasin. Ma tutvustan oma plaani Bundestagi riigikaitsekomisjonile 20. detsembril.
Milline on Saksamaa ettekujutus sellest, kuidas see kõik lõppeb? Milline on teie strateegia eesmärk? Kuidas peatada Venemaa korduvad rünnakud oma naabritele?
Ma tahaksin vastuseid lihtsamatele küsimustele. Ma ei tea sellele vastust. Me teeme kõik, mida me saame, et Ukrainat toetada. Me teeme kõike koos oma sõprade, liitlaste ja partneritega, et Ukraina suudaks sõja võita, aga ma ei tea kaua see aega võtab. Ma ei tea, mida selle nimel veel teha tuleb. Praegu peame tegema koostööd ja [Ukrainat] toetama.
Kas Ukraina NATO liikmesus võiks olla see lõplik vastus?
Mina mõistan Vilniuse tippkohtumist meenutades, et kõik NATO liikmed hindaks kõrgelt Ukrainat NATO liikmena.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"