Kunagi, kui eripensionid sisse seati, taheti motiveerida inimesi töötama jõustruktuurides ja riigiametites, kus töö keeruline ja palgad nigelavõitu. Peaaegu kohe hakati rääkima ka eripensionide kaotamisest, sest need muutusid justkui ebaõigluse sünonüümiks ja koormasid riigi rahakotti.

Erinevus tavalisest vanaduspensionist on see, et kui vanaduspension on umbes 700 eurot, siis eripension keskeltläbi 1400 eurot.

"Oluline on see, et arvutamise alused on tegelikult erinevad nende kahe pensioni puhul. Kui me räägime eripensionist, siis see pensioni suurus on väga otseselt seotud ametikoha palgaga," ütles SKA pensionivaldkonna teenuse juht Agne Kiviselg.

Eripensione indekseeritakse, kuid see ei käi täpselt samamoodi nagu vanaduspensioni puhul ja siin on Kiviselja sõnul veidi teistsugused nüansid.

"Eripension kõige lihtsamalt öeldes tähendab seda, et see on pension, mis ei ole määratud riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel. See on, nagu nimigi ütleb, eriline. Kui me räägime siin näiteks nendest politseiametnikest, siis nende puhul on tegemist veel kahe erineva eripensioniga. Üheks on siis väljateenitud aastate seaduse alusel määratav väljateenitud aastate pension ja teine on siis politsei ja piirivalve seaduse all määratav politseiametnike eripension ehk siis politseiametnike väljateenitud aastate pension," rääkis Kiviselg.

Eripensioni saavad inimesed, kes on töötanud väga kindlal ametikohal ning eripensioni liike on kokku seitse.

Parlamendiliikme pensionit saavad need, kes olid riigikogu liikmed aastatel 1992 kuni aastani 2003, kui see pension kaotati. Järgmised eripensionid kaotati 2013. 2016. aastal sai valitsus kokkuleppele kaotada eripensionid kaitseväelastel prokuröridel ning politsei- ja piirivalveametnikel. Samal ajal oli käimas ka töövõimereform.

Toonased ministrid selgitasid otsust pensionide kaotamise kohta. "Need, kes tulevad teenistusse alates 2020. aastast, nendele me peame suutma pakkuda väärikat palka," ütles Taavi Rõivase valitsuse siseminister Hanno Pevkur.

Riigikogu kiitis otsuse heaks kaks aastat hiljem. Vastuseis eripensionide kaotamisele oli suur, meenutab sotsiaalministeeriumi pensioni ja piiriülese sotsiaalkindlustuse osakonna juht Kristiina Selgis. Peeti pikki läbirääkimisi.

"Väga oldi vastu. Ja kõige raskem oligi just jõustruktuuridega," ütles Selgis-

Põhjus, miks otsustati eripensionid kaotada oli see, et riigile hakkas käima üle jõu maksta vanaduspensionile lisaks veel kõrgeid eripensione. Kadus ka vajadus hoida inimesi pikalt ühel ametipostil.

"Tegelikult me ei peakski hoidma inimesi aastakümneid samal töökohal Nad ju tahavad võib olla areneda, tahavad midagi muud teha. Siis on see eripension, mis nõuab 20-25 aastat staaži," sõnas Selgis.

Selgise sõnul liigub terve Euroopa eripensionide kaotamise suunas eelkõige julgeoleku- ja kaitsetöötajate ning riigiteenistujate puhul. Paari aasta taguste andmete järgi on vaid neli Euroopa riiki, kus ei leitud eripensionide reformimise kohta viiteid ja need on Leedu, Saksamaa, Madalmaad ja Suurbritannia.

Selgis ütleb, et lisaks muule on neis ka ebaõigluse alatoon. "Need pensionid on väga tugeva ebaõigluse häälestatusega. Miks ühe töö on tähtsam kui teise töö. Miks üks saab 1300 ja teine 600 eurot. Ja kui sinna juurde tulevad nüansid, et see inimene isegi ei tööta sellel konkreetsel ametipostil, mille eest on eripension ette nähtud siis, jah- võib öelda, et see riivab õiglustunnet," ütles Selgis.

Mis siis on aga see, mis toob inimesed praegu, kui uutel tulijatel pole lootust suurematele pensionidele ja muudele hüvedele riigitööle? Riigisekretär Taimar Peterkop ütleb, et uuringute järgi eelistavad avalikus sektoris töötada missioonitundega inimesed.

"See on huvitav töö. Sa saad areneda, sind koolitatakse, on piiriülene töö, saad Euroopasse ja mujale maailma. Teiste riikidega meie ees seisvaid ülesandeid lahendada. See on see, mis peamiselt inimesi paelub ja need materiaalsed hüved, mis on tagasihoidlikumad kui erasektoris, siis neid peetakse sekundaarseteks," ütles Peterkop.

Märtsikuu seisuga eripensionite saajaid Eestis

Politsei- ja piirivalveametnikud - 2650, keskmiselt on nende eripensioni suurus 1208 eurot.

Kaitseväelased - 1368, keskmiselt 1203 eurot.

Kohtunikud - 140, keskmiselt 3870 eurot.

Riigikogu liikmed - 206, pension 2982 eurot.

Kokku saab Eestis eripensioni 4441 inimest, keskmine määratud pension on peaaegu 1400 eurot.