Tavaline päev Tallinna kesklinnas. Kõnniteel, kus parkimine keelatud, peatub järjest mitu autot. Selline vaatepilt on tavaline, sest enamasti pole kedagi, kes seaduserikkujaid ära ajaks.

"Meil on tohutult tuleb telefonikõnesid sisse, kus inimesed annavad teada, et kõnniteel kas pargitakse või sõidetakse. See, mida me ei tea, seda ei oska ka öelda, et kui paljudeni me ei jõua. Sest kui tänaval ringi liikuda, siis me näeme ju tegelikult liiklusseaduse rikkumisi hästi palju," ütles Tallinna munitsipaalpolitsei ameti juht Aivar Toompere.

Eelmisel aastal helistati hädaabinumbril 112 vähemalt korra päevas, et teavitada kõnniteele pargitud sõidukist. Munitsipaalpolitsei, kes parkijatega rohkem tegeleb, kirjutas trahve üle 30 tuhande korra.

Lisaks korravalvuritele, kellel on välja kujunenud kindlad patrullimiskohad, käib rikkujaid jäädvustamas veel käputäis inimesi, kes teevad seda oma vabast ajast. Üks neist on Andrei Lobanov, kes on kõnniteede olukorda jäädvustanud üle kolme aasta.

"Kui ma ilma kaamerata räägin nendega, vestlen nendega, no siis nad räägivad niisugusi sõnu, mida korralik inimene just ei tea. Aga kui kaamera on sees, siis kindlasti seal on kaks erinevat tüüpi: üks nendest püüab kaamera maha võtta minu käest ja teine on viisakas ja temaga võib rääkida," rääkis Lobanov.

Kõnniteel peatumine on lubatud vaid siis, kui liikluskorraldus seda lubab ja jalakäijale jääb pooleteise meetri laiune ala. Muul juhul see lubatud ei ole. Kui aga näiteks toidukuller või tööline autost lahkub ja jätkab toimetusi mujal, siis muutub peatumine parkimiseks, mis on keelatud.

Hoiatustrahv on kõigest 20 eurot, parkimine vanalinnas maksab rohkem. Mupo on teinud korduvalt ettepanekuid, et muuta liiklusseadust või suurendada hoiatustrahve. Seni asjata.

"Praegul paljud autojuhid arvestavadki selle oma loomulikuks kuluartikliks. Nii nagu osad autojuhid räägivad, et kui nad tahavad viis minutit varem Tartusse jõuda, siis nad Tallinnast startides arvestavadki kohe kiiruskaamera trahvid enda väljaminekutesse, et see viis minutit võita. Täpselt sama on ka tegelikult siin Tallinnas nende parkimistega, see hoiatustrahv on jäänud väiksemaks, kui parkimise eest tasumata jätmine," sõnas Toompere.

"Võiks olla nagu New Yorkis. Seal on trahv 125 dollarit, kui ma mäletan täpselt. Ja osa sellest trahvist läheb inimesele, kes teatas juhtumist. Mina esitasin selle küsimuse mupole ja nende ülemus ütles, et miks see on vajalik, meie kodanikud niigi teavitavad meid, tasuta," rääkis Lobanov.

Paremat lahendust olukorrale pakkuda pole.

"Ainult, mis aitab seda parandada, on muutmine inimese mentaalsuses. Iga inimene peab aru saama, et niisugune käitumine on ohtlik," ütles Lobanov.

"Kõige rohkem on hoiatustrahve tehtud ikkagi kesklinna piirkonnas, kogu kesklinn. Ja siis on magalad," ütles Toompere.