X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Riigikohus lükkas kõik valimiskaebused tagasi

{{1680180720000 | amCalendar}}
Riigikohus
Riigikohus Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium lükkas neljapäeval tagasi kõik riigikogu valimistega seoses esitatud kaebused, mis annab Vabariigi Valimiskomisjonile aluse kuulutada valimistulemused välja. Riigikohtu otsusele esitas konkureeriva arvamuse riigikohtu esimees Villu Kõve, kelle hinnangul tulnuks kaaluda e-hääletuse reeglite põhiseaduspärasuse hindamiseks põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist.

Viimaste otsuse seas jättis riigikohus rahuldamata Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE), Eestimaa Ühendatud Vasakpartei (EÜVP) ja Oleg Ivanovi valimiskaebused, kuid juhtis tähelepanu sellele, et elektroonilise hääletuse korraldus on vaja senisest põhjalikumalt seadusesse kirja panna.

Riigikohus jättis neljapäeval avaldatud otsustega rahuldamata EKRE ning EÜVP ja nende nimekirjas kandideerinud Oleg Ivanovi kaebused, mis puudutasid peamiselt just elektroonilise hääletamise tulemusi 5. märtsil peetud riigikogu valimistel ja laiemalt elektroonilise hääletamise vastavust põhiseadusele. Kaebajad leidsid, et väidetavate rikkumiste tõttu osutus nende valimistulemus tegelikust halvemaks. 

Riigikohus nõustus Vabariigi Valimiskomisjoniga, et kaks EKRE kaebust tuli jätta põhiosas läbi vaatamata, sest need esitati alles pärast seaduses paika pandud tähtaega. Samas selgitas kolleegium neist kaebustest ajendatuna siiski võimalikke põhiseaduslikke probleeme, mis on seotud elektroonilise hääletusega. 

EÜVP ja Ivanovi kaebuste osas nõustus riigikohus valimiskomisjoniga, et kaebajate väidete põhjal ei saa järeldada, justkui oleks hääletamistulemuste kindlakstegemisel õigusnorme rikutud. Kolleegiumi hinnangul pole põhiseaduses sätestatud valimiste ühetaolisuse nõudega vastuolus see, et elektroonilisel hääletamisel tuvastatakse valija isik teistmoodi kui pabersedeliga hääletamisel.

Riigikohus oli neljapäeva pärastlõunaks lahendanud kõik valimiskaebused, mis on seni kohtusse jõudnud.

Riigikohus: e-hääletamise korraldust tuleks täpsustada

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium märkis EKRE kaebusi puudutanud otsuses, et elektroonilise hääletamise korraldus tuleneb praegu riigikogu valimise seadusest ning Vabariigi Valimiskomisjoni ja valimisteenistuse aktidest. Reeglistik on tugevalt kaldu seadusest alamalseisvate õigusaktide poole ning sellest ülevaate saamine võib olla keeruline ka heade õigusteadmistega inimestele.

Kolleegiumi hinnangul on mõistetav, et tehnoloogia kiire arengu tõttu võib olla keeruline leida head tasakaalu seaduse muutmise protsessiga kaasneva jäikuse ning tegeliku elu muudatuste ja vajaduste vahel. Sellest hoolimata on seadusandjal põhiseadusest tulenev kohustus panna valimisseadustesse piisavalt üksikasjalikult kirja reeglid kõigis olulistes valimisi puudutavates küsimustes, et tagada kontroll ja avalikkuse usaldus valimiste vastu.

Riigikohtule esitatud kaebustes on elektroonilise hääletamise usaldusväärsust ja vastavust põhiseadusele pannud aastate jooksul korduvalt kahtluse alla nii valijad ja vaatlejad kui ka kandidaadid ja erakonnad. Kolleegiumi hinnangul on neid ajendanud eelkõige hääletamisel ilmnenud tehnilised tõrked või valimiste korraldamisel tehtud inimlikud vead, mõnetist umbusku on põhjustanud ka e-hääletuse korralduse ja tehnilise külje raskesti mõistetavus. Samas on elektroonilise hääletamise süsteem olnud võimalike välisrünnakute vastu sedavõrd kaitstud, et Vabariigi Valimiskomisjon pole seni pidanud e-hääletamist ära jätma, peatama või lõpetama.

 "Pideva tehnoloogilise arengu ning kasvavate ühiskondlike ootuste tõttu vajab elektroonilise hääletamise korraldus seadusandja ja täitevvõimu järjepidavat tähelepanu. Seda eriti olukorras, kus niisugust hääletamisviisi eelistab juba üle poole valijatest," rõhutas riigikohus.

Riigikohtu esimehe konkureeriv arvamus

Villu Kõve. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Riigikohtu otsusele esitas konkureeriva arvamuse riigikohtu esimees Villu Kõve. Ta märkis, et on nõus kolleegiumi enamusega, et kaebused jäeti Vabariigi Valimiskomisjonis õigesti läbi vaatamata ehk ta nõustus nii riigikohtu otsuse resolutsiooniga kui ka kaebuste rahuldamata jätmise põhjendustega.

"Minu arvates tulnuks aga lisaks sellele kaaluda vähemasti reeglite põhiseaduspärasuse hindamiseks põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist. Kaebaja - nagu ka mitmed teised kaebajad - on püstitanud riigikogu valimiste käigus küsimuse, kas olulised elektroonilise hääletamise reeglid peaks täpsemalt sisalduma seaduses või vähemasti valitsuse määruses ning nende kehtestamine ei peaks olema delegeeritud valimiskomisjonile ja riigi valimisteenistusele. Need väited korduvad kaebustes valimistest valimistesse ja vajaks edasiste vaidluste lõpetamiseks riigikohtult selget seisukohta," leidis Kõve.

Kõve märkis, et riigikohus on seda seisukohta väljendanud juba 2019. aastal, kuid paraku ei ole neid reegleid seaduses või valitsuse õigusaktides senini täpsemalt lahti kirjutatud ning elektrooniliste valimiste reeglid on jätkuvalt põhiosas kehtestanud valimiskomisjon ja riigi valimisteenistus. Ehk olukord pole paranenud.

"Ma ei saa praegu öelda, et kehtiv regulatsioon oleks minu arvates põhiseadusega tingimata vastuolus, kuid leian, et seda tuleks vähemasti korrakohaselt ja põhjalikult argumente kaaludes hinnata," märkis Villu Kõve.

Riigikohtu esimehe hinnangul võiks seadusandja kaaluda valimisõiguse tõhusama teostamise huvides valimiskaebuste lahendamise andmist kiirmenetluse korras halduskohtutele, kes tegelevad igapäevaselt asjaolude tuvastamisega, edasikaebeõigusega otse riigikohtule.

"Vähemasti tuleks riigikohtule jätta ajaliselt mõistlik võimalus esitatud kaebusi ka sisuliselt hinnata. Ajalise surve vältimiseks ei peaks valimistulemuste väljakuulutamine olema vältimatult seotud kaebuste lahendamisega. Kohtul võiks olla esialgse õiguskaitse korras erandlikult võimalus valimistulemuste väljakuulutamist ja riigikogu liikmete registreerimist edasi lükata vaid sellise kaebuse lahendamisel, mille rahuldamine võiks valimistulemusi mõjutada."

Toimetaja: Mait Ots, Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: