Venemaa spioonid ja eriväelased üritavad hirmu tekitamisega ukrainlaste vastupanu maha suruda, tõdes Royal United Services Institute (RUSI) oma kolmapäeval avaldatud raportis, mis põhineb Ukraina julgeolekuteenistuse töötajatega tehtud intervjuudel ning Vene dokumentidel.

Venemaa ründas Ukrainat uskudes, et riik suudetakse alistada vaid paari päevaga. Selle eelduseks oli laiaulatuslik Vene agentide võrgustik Ukrainas ning aastatepikkune töö, et keelitada tähtsatele ametikohtadel ukrainlasi oma riiki reetma.

Briti mõttekoja teadurid kirjutasid, et möödunud aasta veebruaris alanud sissetungi hakkasid Vene luureasutused ette valmistama 2021. aasta suvel. Sügisel sõitsid paljud Ukrainas tegutsevad Vene agendid puhkusele riikidesse nagu Türgi, Küpros ja Egiptus. Seal kohtusid nad oma ülematega ja said juhised edasiseks tegevuseks.

Ukrainas asusid Vene agendid ühiskonda lõhestama. Venemaa toetas nii neid, kes teesklesid venelaste vastast viha kui ka Venemaa pooldajaid. Ka üritasid mõjuagendid Ukraina riigivõime veenda NATO liikmelisuse püüdlusest loobuma. Kõike seda lootuses, et ukrainlased tulevad tänavatele meelt avaldama ja mässud halvavad Ukraina võime otsustavalt Venemaa rünnakule vastu hakata.

Mässud pidid Vene plaani järgi olema ka õigustus sissetungiks, justkui Venemaa tuleks korda tagama. Lisaks jagasid luurajad infot sõjaväe-, taristu- ning tuumaobjektide kohta. Tuumajaamad võttis Venemaa eraldi sihikule, luurajatelt saadud info abil suudeti näiteks Tšornobõli endine tuumajaam vallutada ilma lahinguta. Tuumakatastroofi hirmu plaanis Venemaa ka sõja õigustamiseks kasutada.

Sõja puhkedes innustasid venelased ukrainlasi alistuma igal võimalusel, et väidetavalt asjatut verevalamist vältida. Ka seda tehti Ukraina vastupanu halvamiseks.

Vene reasõduritele pidid järgnema eriväelased, kes pidid vastupanu okupeeritud aladel hirmu abil maha suruma. Venemaal oli oma edusse nii suur usk, et sellistele eriväelastele üüriti Kiievis korterid juba enne sõja algust. Eriväelased pidid hõivama Ukraina keskpanga, parlamendi ning muud avalikud asutused, näiteks ka veevärgi.

Kuigi Kiievi alt tõrjus Ukraina agressori tagasi, püüab Venemaa mujal Ukrainas oma allutamisplaani endiselt täide viia. Okupeeritud aladel kogutakse elanike kohta võimalikult palju infot. Vallutatud riigiasutustest korjatakse kokku arvutite kõvakettad ning nende põhjal koostatakse nimekirjad. Inimesed lahterdatakse viiesse kategooriasse.

1. Ukraina rahva juhid, kes tuleb tappa
2. Vastupanuliikumise juhid, kes tuleb sundida vaikima või oma poolele meelitada
3. Apaatsed inimesed
4. Need kellega saab koostööd teha
5. Kriitilise taristu eest vastutavad isikud keda tuleb oma kontrolli all hoida

Selle eesmärgi täitmiseks loodi eraldi rühmad ning pandi tööle ülekuulamis- ja piinamiskambrid, mis tihti paiknevad tuletõrje- või politseijaoskondade hoonetes. Mõttekoja teadurid viitavad, et erinevates piinamiskambrites kasutati tihti ühesuguseid elektrilisi piinamisvahendeid. Ehk piinamine oli teadlik Venemaa plaan, mitte kohalike sõdurite juhuslik julmus.

Seda teeb Venemaa eeldusega, et kui okupeeritud aladel suudetakse umbes kaheksa protsenti kohalikest sundida koostööle, suudetakse neid alasid hoida Vene kontrolli all. Hinnates neid okupeeritud alasid, kus Venemaa on suutnud oma võimu kehtestada, on see ka paika pidanud, tunnistas Ukraina vastuluure Briti mõttekoja teaduritele.

Kuid vaatamata Vene terrorile jagavad ukrainlased okupeeritud aladel Ukraina sõjaväele infot Vene sõjaväe kohta. See lubab ukrainlastel täpselt tabada sihtmärke Venemaa tagalas. Venelased ei suuda neid inimesi tuvastada ning karistavad kohalikke valimatult. Vene sõdurid hukkavad ukrainlasi vaid hirmu külvamiseks.

Vene spioonid tegutsevad endiselt ka Ukraina tagalas. Kuigi nii suudavad venelased leida olulisi sihtmärke, kulub nende ründamiseks rakettidega vähemalt 24 tundi. Isegi veel kauem, kui Mustal merel peavad Vene sõjalaevad tiibraketti välja tulistamiseks teise asukohta liikuma. Alati ei leia luurajad uusi sihtmärke, kuid kuna ülemused ootavad uut nimekirja, rünnatakse ka objekte, mis ei ole Ukraina sõjaväe kasutuses enam aastaid.

Kokkuvõttes tõdevad Briti teadurid, et Vene luurajate mõju ulatub ka teistesse riikidesse. Eraldi näitena toob mõttekoda välja Vene infooperatsioonid Moldovas. Vene spioone ei saa seega jätta tähelepanuta ka rahuajal. Vaatamata ukrainlaste vastupanule, ei ole Venemaa spioonide võrgustik sõja ajal kokku varisenud.

Vastuluure peaks olema NATO riikide jaoks prioriteet, soovitavad teadurid. Eriti arvestades, et Vene luurajad oma ülemustele ise oma läbikukkumisi ei tunnista ja õnnestumisi esitavad suurelt. See tähendab, et ebaedu Ukrainas Venemaad ei heiduta.