Lindude rahulikku pesitsemist võimaldavat raierahu ei ole praegu ametlikult seadusega sätestatud.

Riigimetsades on Riigimetsa Majandamise Keskus siiski juba üle kahekümne aasta pidanud vabatahtlikku raierahu. Ka tänavu kehtib raierahu riigimetsas ameti kommunikatsioonispetsialisti sõnul 15. aprillist 30. juunini. Erametsadeski peab valdav osa metsaomanikest vabatahtlikult raierahust kinni.

Sellegipoolest näevad looduskaitsjad, et raierahu peaks olema ka ametlikult seadusega sätestatud ning praegusega võrreldes palju pikem. Eesti Ornitoloogiaühingu juhataja Kaarel Võhandu ütles, et majandusmetsades peaks raierahu kehtima 15. aprillist 15. juulini, kaitsealadel aga 15. märtsist 31. augustini.

"Meil on metsade lindude arvukus juba pikaajalises languses. Viimased 35 aastat on meie metsade lindude arvukus vähenenud keskeltläbi protsendi võrra aastas.  Selline pikaajaline langus viib selleni, et ohustatumad liigid hakkavad välja surema ja need liigid, kes praegu on veel tavalised, muutuvad järjest vähem arvukateks," selgitas Võhandu.

Erametsaliit on risti vastupidisel seisukohal ega poolda mingisuguseid tähtaegu. Erametsaliidu juhatuse esimees Ando Eelmaa ütles, et enne kui raierahu ametlikult seadusesse vormistada, peaks tegema kindlaks, kas see üldse aitab lindude arvukuse vähenemist piirata. Praegu ta kahtleb selles.

"Sellel ei ole tegelikult teaduslikke uuringuid taga. See põhineb ikkagi suuresti arvamusele ning on üsna meelevaldne seostamine. Linnustiku punktloendus, mille põhjal seda Eestis järeldatakse, näitab metsalindude arvukuse mõõdukat kahanemist ja seda, milline on raiete intensiivsus. Siit on siis üks ühele järeldatud, et lindude arvukuse vähenemine on seotud metsaraietega, aga tegelikult on ju ka palju muid tegureid, mis mõjutavad lindude arvukust," ütles Eelmaa.

Keskkonnaministeeriumi ettepaneku järgi peaks looduskaitseseadust muutma nii, et raierahu kehtiks 15. aprillist 15. juulini nendel aladel, mis on linnustiku ja ka muu loodusliku mitmekesisuse seisukohast just kõige olulisemad.

Tavalistes majandusmetsades jääks olukord samaks, mis praegu, ehk põhineks vabatahtlikkusel. Keskkonnaminister Madis Kallase sõnul on tegu kompromissettepanekuga.

"Sotsiaaldemokraatide hinnangul peaks ta olema laiem kui vaid kaitsealadel ja perioodid peaks olema samuti pikemad. Sellist konsensust või üldist mõistmist aga koalitsioonis ei olnud, kuna seda menetleti samal ajal, mil arutati ka metsanduse arengukava. Üldine raierahu mõjutaks ikkagi väga palju kevadist raietegevust ja metsafirmad näevad, et see kahjustaks neid liiga palju," ütles Kallas.

Madis Kallas ütles, et kuigi koalitsioonikõnelustel spetsiifiliselt lindude pesitsusrahu ei arutatud, on uuel koalitsioonil siiski soov minna elurikkuse ja kliimaeesmärkide valdkondades nii-öelda järgmisele tasemele. Kallas lausus, et kaudselt on raierahu seotud sellega, millise suuna võtab uus koalitsioon raiemahtudega seoses üldiselt.