Hartmani sõnul on Eestile oluline tagada tasakaalustatud duaalse meediasüsteemi toimimine, kus avalik-õiguslik meedia ja erameedia koos loovad ühiskonnale parima infovälja, tagades seejuures kättesaadavuse mitmekesisele meediasisule.  

"Eesti Rahvusringhäälingu eesmärk on pakkuda avalikku hüvet ehk olulist infot, mida inimestel ühiskonnas kaasa rääkimiseks vaja on. See peab olema kõigile tasuta kättesaadav. ERR-i areng on käinud ühte jalga üldise meediavaldkonna arenguga, sh uute platvormide tekkimisega. Kõik need arengud on toimunud ERR-i puhul valdkondlikest ekspertidest koosneva ringhäälingunõukoguga kooskõlastatult. Suurim tunnustus ERR-i tööle on ühiskonna väga kõrge usaldus ERR-i vastu," sõnas Hartman.

Ta lisas, et selge on see, et ka ERR-i roll on muutumas ning sellest tulenevalt on ülevaatamisel ERR-i seadus.

"Oleme leppinud tulevase koalitsiooniga kokku, et jätkame ERR-i seaduse ülevaatamist, et ka ERR-i rolli muutunud keskkonnas täpsustada. Kindlasti on meie eesmärk vaadata üle ERR-i rahastamine, kuid ka nõukogu kooseis ning suurendada seal sõltumatute valdkonna ekspertide osakaalu. Samuti ei ole kuhugi kadunud vajadus luua ERR-ile tänapäevane ja kulusid kokku hoidev füüsiline töökeskkond," selgitas Hartman.

Riik on toetanud oluliselt ka erameediat

Rääkides Eesti erameediast, tõi Hartman välja, et ka sel on oluline roll ja et vajalikul hetkel on riik toetanud ka erameediat.

"Näiteks kui langesid ära Venemaa propagandakanalid ning tähtis oli võimestada eesti venekeelseid meediakanaleid info edastamiseks ning siinse auditooriumi kasvatamiseks. Eelmisel ja sel aastal oli selle toetuse suurus kokku 2,3 miljonit eurot. Lisaks toetas riik koroonaperioodil väljaannete kojukannet," sõnas kultuuriminister.  

Ta lisas, et erameedia tugevdamiseks võttis eelmise aasta kevadel riigikogu vastu ka käibemaksuseaduse muutmise seaduse, millega kehtestati alates 2022. aasta 1. augustist nii füüsilisel kandjal kui ka elektrooniliste ajakirjandusväljaannete käibemaksumääraks 5 protsenti senise 9 protsendi asemel.

Erameediajuhtide pöördumine

Neli Eesti erameedia juhti tegid kolmapäeval pöördumise uue valitsuse poole, kus nad teatasid, et kui maksumaksja toel finantseeritakse ERR-i arendusprojekte, siis piiratakse sellega konkurentsi ja suretatakse vaba ajakirjandust.

"Selle mõistmine vajab natuke kontraintuitiivset mõtlemist, aga see on meile ühiselt jõukohane – sest auditoorium, tähelepanu, mille pärast ajakirjanduse toimemudelid võistlevad, on piiratud Eesti elanikkonnaga kitsamalt ja eestikeelse (ja natuke ka venekeelse) kultuuriruumiga laiemalt," märgiti pöördumises, millele kirjutasid alla Ekspress Grupi juhatuse esimees Mari-Liis Rüütsalu, Postimees Grupi juhatuse esimees Toomas Tiivel, Äripäeva juhatuse esimees Igor Rõtov ja Eesti meediaettevõtete liidu juhatuse liige Merle Viirmaa-Treifeldt.

Nad lisasid, et ERR-i nõukogu pole viimase kümnendi jooksul kunagi pannud kätt ette ühelegi ERR-i laienemisprojektile või uuele initsiatiivile, sest nad pole pidanud enda ülesandeks valvata Eesti meediaruumi kui terviku huvide pärast, vaid on ühemõtteliselt toetanud ERR-i kui organisatsiooni kasvusoove.

Roose: erameedia kriitika on kompliment ERR-i tööle

ERR-i juhatuse esimees Erik Roose ütles, et erameedia juhtide pöördumist võib võtta kui komplimenti Eesti Rahvusringhäälingu tööle.

"Küll tekitavad teatavat segadust erameedia vastuolulised signaalid, kus taustana ilmuvad pidevalt teated digitellimuste kasvust ja rekordilistest äritulemustest. Ootame selliste avalduste taustal läbipaistvust ja faktitäpsust ka erameedialt."

Näiteks Ekspress Grupi müügitulu ulatus 2022. aastal kokku 64,1 miljoni euroni, kasvades varasema aastaga võrreldes 20 protsenti. 12 kuu puhaskasum oli kokku 4,1 miljonit eurot. Digitaalsed tulud kasvasid grupil 23 protsenti. Digitaalsete tulude osakaal moodustas detsembri lõpus 78 protsenti kontserni kogukäibest.

Roose sõnul on rahastuse küsimuses ERR-il parim võrdlus meie kolleegidega Euroopas.

"EBU iga-aastase aruandluse kohaselt on Eesti Rahvusringhäälingu eelarve võrreldes teiste avalikõiguslike meediaorganisatsioonidega langenud oluliselt alla Euroopa keskmise, seda suhtes SKP-sse. Ja võrreldes näiteks ajaloolise 1991. aastaga on ERR-i tänane eelarve lausa neli korda väiksem kui toona."

Lõpetuseks oli Roosel väike, ent siiski oluline faktitäpsustus erameedia juhtidele: "Eesti Rahvusringhääling on avalik-õiguslik meediaorganisatsioon. Võiks eeldada, et kolleegid teistes meediamajades teevad vahet avalik-õiguslikul ja riigimeedial, mida vajadusel oleme valmis ka selgitama."