Valitsuse teatel on eelnõu eesmärk viia ligi 20 aastat vana õigusraamistik vastavusse tänapäevase meedia- ja digikeskkonna ning Euroopa Liidu õigusega.

"Rahvusringhääling peab suutma käia kaasas kiiresti muutuva meediaruumiga. Uuendame seadust, viies selle kooskõlla Euroopa regulatsioonidega ning loome ERR-ile senisest selgema rahastusmudeli. Nii anname rahvusringhäälingule tugeva aluse oma avaliku ülesande täitmiseks ka tulevikus," ütles kultuuriminister Heidy Purga (RE).

Eelnõu keskmes on ERR-i rahastamise muutmine pikaajaliselt prognoositavamaks ning avalik-õigusliku meediateenuse viimine tehnoloogianeutraalsele alusele. 

Eelnõu näeb ette nelja-aastase rahastamise raamlepingu, mis muudab valitsuse sõnul ERR-i rahastuse läbipaistvamaks ja prognoositavamaks.

Samuti ei seota ERR-i avalikku ülesannet enam konkreetse tehnoloogiaga, vaid seadus arvestab sellega, et rahvusringhääling tegutseb lisaks raadiole ja televisioonile ka veebiplatvormidel.

Lisaks luuakse sõltumatu mehhanism uute oluliste meediateenuste mõju hindamiseks ning korrastatakse ERR-i juhtimismudelit. 

Analoogselt kultuuri- ja haridusvaldkonnaga muudetakse peatoimetajate ja osakonnajuhatajate töölepingud tähtaegseks, mille tulemusel saab organisatsioon oma arenguks suurema vabaduse. 

Täpsustatakse ka ERR-i ülesandeid hariduse, elukestva õppe ja meediakirjaoskuse edendamisel. 

Samuti muudetakse seni tähtajatud peatoimetajate, toimetuse juhtide ja eetikanõuniku töölepingud kuni viieaastaseks. 

Seadusemuudatused on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2027.

Roose: muudatused ei lahenda probleemi ERR-i rahastusega

ERR-i juhatuse esimehe Erik Roose sõnul ei lahenda valitsuse lahendus probleemi rahvusringhäälingu rahastusega.

Roose märkis, et Euroopa Liidu meediavabaduse määruse järgi on vaja tagada rahvusringhäälingu pikaajaline ja jätkusuutlik rahastus. "Muudatus tagab küll pikaajalisuse, kuid mitte jätkusuutlikkuse ehk piisavuse," sõnas Roose. 

Kuigi valitsus tagab stabiilse rahastuse, siis tähendab see, et elukalliduse tõttu tegelikkuses rahvusringhäälingu rahastus väheneb. Rahastuse tõstmine sõltub aga jätkuvalt poliitilisest otsusest.

Roose rõhutas, et vaja oleks kindlust, mismoodi nelja aasta jooksul rahastamine täpsemalt muutub – kas see mõjutab näiteks palgafondi või suurürituste kajastamist.

Värskelt valminud riigieelarve järgi on ERR-ile eraldatava toetuse kogumaht 2027. aastal on 44,76 miljonit eurot – aasta varem oli see 43,46 miljonit eurot.

Toetuste kogumahu suurenemine on seotud palgatõusuks eraldatud vahenditega (0,53 miljonit) ja valitsuse sihtotstarbelisse reservi ERR-ile planeeritud laia riigikaitse kuludeks mõeldud vahendite (0,77 miljonit) suunamisega kultuuriministeeriumi eelarvesse.