Käesoleva aasta eelarvepositsioon on tugevalt mõjutatud viimastel aastatel langetatud püsikulusid suurendanud eelarveotsustest, mis koos majanduse jahenemisega kaasneva väiksema maksutulu kasvuga viib eelarvepuudujäägi sel
aastal 1,7 miljardi euroni ehk 4,3 protsendini SKP-st, selgub rahandusministeeriumi kevadisest majandusprognoosist.

Puudujääki süvendab omakorda ka laenukoormuse kasvu ning intressimäärade tõusu toel jõudsalt kasvav intressikulu. Võrreldes 2023. aasta riigieelarve prognoosiga on puudujääk sel aastal 0,5 protsenti SKP-st suurem ning 2026. aastal juba 1,5 protsenti SKP-st suurem.

Defitsiit suureneb nii keskvalitsuse kui ka kohalike omavalitsuste tasandil. Mõlemat sektorit mõjutavad negatiivselt maksuprognoosi allapoole korrigeerimine ning intressikulude kasv.

Valitsussektori võlakoormus kasvab suurenenud defitsiidi tulemusel sel aastal 20,2 protsendini SKP-st ja jõuab 2027. aastaks 33 protsendini SKP-st.

Rahandusminister Annely Akkermann märkis, et ka majanduse edasine taastumine ei too riigirahanduse olukorrale ettevaates leevendust.

Reaalseks majanduskasvuks prognoosib rahandusministeerium tänavu –1,5 protsenti, majandus peaks kasvama hakkama taas 2024. aastal, kui kasvuks prognoositakse kolm protsenti.

Suur vahe on tekkinud nominaalse ja reaalse majanduskasvu vahel: kui eurodes mõõdetuna ehk nominaalselt kasvab Eesti majandus endiselt kiiresti ning on Euroopas esimeste seas, siis reaalne SKP on languses ja ollakse Euroopa suurimate langejate seas.

Mullu vähenes Eesti SKP reaalne maht 1,3 protsenti ja kuigi tänavused väljavaated on veidi paremad, ei suuda see seda langust veel tasa teha, märkis rahandusministeerium, lisades, et tulevik näib siiski lootustandev, sest enamikus riikides paistab madalseis olema läbitud ja perspektiiv paranemas.

"Kosuv kindlustunne Euroopa Liidus annab lootust, et aasta teises pooles pöördub kasvule ka Eesti eksport. 2022. aasta lõpus sai kaupade eksport suure tagasilöögi ja madalseis jätkub ka sellel aastal, kuna toorme oluline kallinemine, eriti puiduga seotud tegevusaladel, pärsib esialgu hinnakonkurentsivõimet. Eesti ekspordi turuosa maailmas väheneb ka 2023. aastal," märkis ministeerium.

Tööturul on samas olukord hea – töötus püsis mullu alla kuue protsendi ja palgakasv oli üheksa protsenti – ning palgakasvu tempo peaks tänavu olema sama. Kuivõrd samas tempos kasvavad ka hinnad, siis keskmise palgasaaja ostujõud sel aastal ei parane.

"(2022.) aasta teisel poolel enam säästudest ei piisanud kiireneva hinnatõusu kompenseerimiseks ja tarbimine hakkas vähenema. See trend jätkub ka 2023. aasta esimeses pooles, kui hinnatõus ületab sissetulekute kasvu," märkis ministeerium.

Kuigi inflatsiooni tipp on jäänud seljataha ning aasta lõpuks peaks see langema viie protsendini, siis inimeste säästude vähenemine ja intressitõusudest tingitud suuremad kulud kodulaenudele tähendab, et inimeste ostujõud kahaneb. Järgmise aasta inflatsiooniks pakub rahandusministeerium kolm protsenti.

Kuigi nominaalne jaemüük kasvab hindade tõusu toel endiselt suhteliselt kiiresti, on reaalne jaemüük olnud languses 2022. aasta sügisest.

Tänavuseks keskmiseks hinnatõusuks kujuneb prognoosi järgi üheksa protsenti.

Eluasemeinvesteeringutes on oodata 2023. aastal langust seoses intressimäärade olulise tõusuga. Madalseis peaks jääma siiski lühiajaliseks ja kinnisvaraturg taastub ka intressimäärade kõrgel püsides, kuna tööturul tagasilööke ei oodata, leiab rahandusministeerium.

Investeeringuid hoiab sellel ja järgmisel aastal kõrgel valitsussektor, kus kasutatakse ära Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika lõppeva perioodi vahendid.

Rahandusministeeriumi riigi rahanduse talituse juhataja Kadri Klaos ütles, et võrdluses kehtiva riigi eelarvestrateegiaga korrigeeris rahandusministeerium järgmiste aastate maksutulu alla keskmiselt 200 miljonit eurot.

Valitsuse plaanid selguvad järgmisel nädalal

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Raoul Lättemäe ütles, et selle prognoosi kõige suurem ja põhilisem sõnum riigile ongi see, et majanduskasvust sellist iseeneslikku riigirahanduse paranemist ei tule, kuivõrd tegemist on tehtud otsustega, mis on püsivalt riigikulusid suurendanud, ilma tulusid vastu toomata.

"Ja kui nüüd keegi võis loota, et me kuidagi kasvame sellest välja, majanduskasv aitab sealt välja saada, siis seda ei toimu," lisas ta.

Suuresti viimaste aastate näiteks peretoetuste, pensionite ja teaduskulutuste tõusud on kaasa toonud süveneva eelarvepuudujäägi. Aastaid üle nelja protsendiga SKP-st defitsiidis olev eelarve ei olr rahandusministeeriumi hinnangul jätkusuutlik.

"Kui soovime elada kõrgete toetustega riigis ja soodustada väga paljusid erinevaid inimgruppe, siis tõenäoliselt on vaja vaadata üle ka tulupool. Näiteks Põhjamaades on maksukoormus oluliselt kõrgem, kus riigid saavad endale võimaldada erinevaid toetuseid. Kindlasti on võimalik maksutuludega muuta prognoosi ja olukorda, eelarvetasakaalu mõttes parandada, aga nüüd siin tekib see küsimus, et kui kiiresti see parandamisesoov on. Kas on soov jõuda juba nulli lähedale, või siiski seda teha aeglasemalt. Kindlasti selline väga kiire järsk parandamine on väga keeruline ja kindlasti väga valus," sõnas Klaos.

Rahandusminister Annely Akkermann ütleb, et nii makse tõsta kui ka riigi kulutusi kärpida tuleks kohe.

"Mida kaugemale seda eelarvedefitsiidi vähenemist lükata, seda keerulisem see on. Ma ei lükkaks seda edasi ühtegi päeva, sest iga päev ja iga aasta suurendab võlakoormust. Ja kui on kulude ja tulude vahe selline fundamentaalne, et püsitulud on väiksemad kui püsikulud, siis sellest situatsioonist saab väljuda ikkagi kulusid kahandades ja tulusid tõstes," sõnas Akkermann.

Mida uus valitsus riigi rahandusega pihta hakkab, selgub tõenäoliselt järgmiseks nädalaks.

Oja: majanduses tuleb tabudest loobuda

Presidendi majandusnõunik Kaspar Oja ütles AK-le, et majanduse olukord tegelikult väga halb ei ole. "Kui vaadata ettevõtet küsitlusi, siis need viitavad, et pigem on see natuke alla keskmine. Riigi rahanduse olukord on väga halb," sõnas Oja.

"Viimaste aastate jooksul on pidevalt rõhutatud, et pikaaegsed kulud ei ole tuludega kaetud. Kui vaadata, kuidas on majanduse olukord halvenenud koroonaeelse ajaga võrreldes, siis esiteks on neli asja. Esiteks tervishoiukulud, sotsiaalhoolekande, riigikaitse ja energiatoetustega seotud kulud. Edasi ei lähe seis paremaks, sest sotsiaalhoolekande kulud kasvavad vananeva elanikkonna tõttu. Meil on kaks võimalust: kulude kärpimine või tulude suurendamine maksutõusuga," sõnas Oja.

"Oleks mõistlik tabudest loobuda ja arutada, mida tahame. Suurenenud riigikaitse kulud on väga vajalikud. Peaksime arutama, milliseid makse tõsta, et majandust vähem moonutada," sõnas Oja.

Kiire järsk ja valus lahendus pole pikaajaliselt jätkusuutlik, lisas Oja.

Valitsuselt ootab Oja, et nad ütleksid välja selle, kuidas tasakaaluna jõuda ja seda ei tehta uisapäisa.