Aasta tagasi tegi haridusministeerium ülikoolidele ettepaneku – öelge ainult, kui palju pedagooge ja tugispetsialiste te õpetada suudate ja riik maksab kõik õppekohad kinni. Praeguseks on ülikoolidega lepingud sõlmitud.

"Kui varasem õppekohtade maht on olnud 1000 õppekoha lähedal, siis praegusega tõuseb see 1400 peale. Kasv on märkimisväärne," ütles haridusministeeriumi eestikeelsele õppele ülemineku juht Ingar Dubolazov.

Täiendavate õpetajate koolitamine läheb maksma kaheksa miljonit eurot ning tegu on ülikoolidele eraldatava lisarahaga. Ühegi teise eriala koolitustellimus selle tõttu ei vähene.

Tudengite leidmiseks on kaalumisel paarisaja euro suuruse stipendiumi maksmine, kuid seda otsust veel pole.

"Viimasel viimase viie aasta jooksul on õpetajakoolitusest, laiemalt haridusteaduste valdkonnast saanud ülikoolis populaarsuselt teine valdkond. Kui see oli üks viimaseid, siis nüüd on see tervisevaldkonna järel teine," ütles Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk.

Tartu Ülikool on tänavu valmis vastu võtma 300 õpetajaks õppijat rohkem. Kõige enam suureneb vastuvõtt Narva kolledžis, kus nii lasteaiaõpetaja kui ka keeleõpetaja eriala vastuvõttu suurendatakse 35 koha võrra.

Kui algklasside õpetajate või eripedagoogide erialale on palju soovijaid, siis napib gümnaasiumi tasemel matemaatika, loodusteaduste ja eesti keele õpetajaks pürgijaid.

"Mitmete aineõpetajate järele just gümnaasiumitasemel on vajadus isegi kordades suurem ja ma arvan, et me oleksime valmis kaks korda rohkem õpetama, kui oleks kandidaate," sõnas Valk.

Tema sõnul tegi ülikool õpetajakohti suurendades optimistliku pakkumise, lähtudes enda võimekusest õpetada.

"Praegu, kui stipendiumid on ebaselged, me oleme aina murelikumad selles, kas me neid kandidaate leiame," ütles Valk.

Tallinna Ülikool on tänavu valmis vastu võtma kolmandiku võrra ehk 222 tudengit enam kui mullu. Tallinna Ülikooli haridusinnovatsiooni prorektor Kristi Klaasmäe sõnul ei tähenda õppekohtade kasv, et nii palju tuleb juurde ka uusi koolmeistreid.

"Reaalsus on ka see, et paljud nendest õppijatest, kes alustavad õpinguid, tegelikult töötavad õpetajana, eriti need, kes tulevad magistriõppesse. Ehk me ei saagi öelda, et need inimesed, kelle me vastu võtame, oleks kõik uued inimesed," tõdes Klaasmägi.

Viimastel aastatel on alustava õpetaja keskmine vanus olnud 35.