Eelmisel kolmapäeval kirjutasid põhikoolide lõpetajad üle Eesti matemaatika riigieksamit. Nüüdseks on selgunud, et paljudes koolides on poole klassi kaupa eksamil läbi kukutud. Nii on juhtunud näiteks Pääsküla koolis ja Tallinna kunstigümnaasiumis.

Täielik statistika jõuab haridus- ja noorteametisse alles kolmapäeval, seega tugineb info kooliperede e-kooli statistikal, mida iga koolijuhtki kinnitada ei tea.

"Nii kummaline, kui see ühe koolidirektori jaoks ei kõla siin minu suust öelduna, aga ma ei ole selle vastu tegelikult huvi tundnud," vastas Pelgulinna gümnaasiumi direktor Tõnu Piibur ERR-i küsimusele, kui palju õpilasi tema koolis eksamil läbi kukkus.

"Selline üleüldine protsent, ka terve Eesti kohta, ei ütle meile ühe õppija kohta tegelikult mitte midagi," lisas ta.

Piibur näeb läbikukkumiste põhjust muutunud õpikäsitluses, mis peab oluliseks ainete omavahelist seostamist, kuid millega eksamikoostajad ei arvesta.

"Kui lõpueksamil küsitakse endiselt üksikut sooritust, faktiteadmisi ja kui varem on aineid omavahel lõimitud ja nüüd eksamil see ikkagi pannakse eraldi ainena kirja, siis need tulemused näitavad meile kui riigile, et kogu see süsteem on vaja tervikuna ära muuta, mitte jageleda siin vana või uue koolikorralduse vahel," kommenteeris Piibur.

Tallinna kunstigümnaasiumi direktor Mari-Liis Sults näeb poolte õpilaste läbikukkumise taga nii hariduslikke erivajadusi, muud emakeelt kui ka karme nõudeid.

"Kõik õpilased, kes tegid meil eritingimustel, kukkusid meil läbi – 20 protsenti. Ja siis kukkusid ka need läbi, kes on vähem kui kolm aastat Eestis elanud. /.../ Miks tavalaps läbi kukkus, oli see, et ta ei tea valemeid. Neid on alati umbes kümme protsenti," rääkis Sults. "Jämedalt öeldes pooled (kukkusid läbi), aga neil on kõik väga selged põhjused," lisas ta.

Sults ei pea valemite päheõppimise nõuet tänapäeval enam põhjendatuks.

"Kui me ise kodus oma kodu remondime, siis me vaatame ikka, mis see trapetsi pindala valem oli, et omale mingit tapeeti või põrandaparketti osta. Miks siis laps peab seda peast teadma? Praegune laps kahjuks, kui ta ei mõista, miks ta peab seda teadma, siis ta ei õpi seda pähe," rääkis Sults.

"Kui me räägime reaalainetest, siis kindlasti on valemeid, mille puhul saab kasutada abimaterjale. On neid valemeid, mida tegelikult võiksid põhikoolilõpetajad ikkagi teada, kui nad suunduvad edasi õppima," ütles Tallinna haridusameti juht Kaarel Rundu.

Suur läbikukkujate protsent on tingitud ka matemaatikaõpetajate puudusest ja koroonaaja mõjudest. Eelmisel kahel aastal kaotati matemaatikaeksami lävend, mis varem oli 50 protsenti. Kui enne koroonaaega kukkus sõltuvalt aastakäigust eksamil läbi 11 kuni 20 protsenti põhikooli lõpetajatest, siis mullu olnuks läbikukkujaid 35 ja kaks aastat tagasi 41 protsenti. Tänavu aga lävend taastati.

"Mingi lävend peab olema. Me ei saa põhikooli lõpetada ilma igasuguse lävendita. Kuskil peab olema mingi piir, mis ütleb, et seda lävendit saavutades inimene on põhihariduse omandanud," ütles haridus- ja teadusminister Kristina Kallas.

Paljude laste jaoks tähendab eksamil läbikukkumine seda, et gümnaasium, kuhu on edasiõppimiseks juba sisse saadud, võib oma kutse riigieksami tulemuse põhjal tagasi võtta.

"Lõputunnistusel kajastub järeleksami hinne, mis ei ole eristatav selle põhjal, kas on tehtud nüüd esimese korraga või teise korraga. /.../ On väga kahju, kui võetakse oma kutsed tagasi, sest see laps, see õpilane on tõestanud oma teadmisi selle vastava kooli vastuvõtukatsetel," sõnas Rundu.

"Kas sisseastumiseksamid juba iseenesest ei ole hetk, mis tõestab seda, et ta tegelikult on selle põhihariduse astme lävendi omandanud? Praegu on see süsteem lihtsalt ebaloogiline õpilase vaatest ja tekitab liigset stressi ja me peame selle süsteemi ümber vaatama," ütles Kallas.