Aasta tagasi kehtestati Venemaa suhtes ulatuslikud sanktsioonid, kuid Euroopa Liidul pole siiani ülevaadet, et kus täpselt asuvad külmutatud Vene keskpanga varad, teatas Šveitsi leht Tages-Anzeiger.

Tages-Anzeiger meenutas, et Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen lubas eelmise aasta 30. novembril, et Venemaa ja Vene oligarhid peavad maksma Ukraina taasülesehitamise eest. Von der Leyeni sõnul on Euroopa Liit külmutanud 300 miljardi euro väärtuses Vene keskpanga varasid, millele lisaks on külmutatud 19 miljardi väärtuses Vene oligarhide varasid.

Paar päeva peale Ursula von der Leyeni kõnet esitas 45 Euroopa parlamendi saadikut Euroopa Komisjoni presidendile von der Leyenile ja Ülemkogu eesistujale Charles Michelile kirja, milles nõuti vastust küsimusele, et millises Euroopa Liidu liikmesriigis ja konkreetses pangas paiknevad Vene keskpanga külmutatud varad. 2023. aasta jaanuari lõpus vastati neile, et tegelikult puudub selle osas ülevaade.

Üks selgust soovinud kirjale allakirjutanu oli Eesti eurosaadik Urmas Paet, kes ütles Tages-Anzeigerile, et olukord on läbipaistmatuse tõttu väga veider. "Kui 300 miljardit eurot on tõesti külmutatud, siis peaks olema võimalik öelda, et milliste varadega on tegu ja kus need paiknevad," sõnas Paet.

Sanktsioonide alla pandud Vene varade leidmine on aeglane protsess, kuna näiteks Vene oligarhidele kuuluvad majad, jahid ja ettevõtted on tihti peidetud mitme varifirma taha. Seetõttu on raske tõendada, et sanktsioonide alla kuuluvad varad kuuluvad konkreetsele oligarhile.

Vene keskpanga varade külmutamine peaks olema lihtsam. Venemaal on välisvarasid hinnanguliselt 629 miljardi dollari väärtuses, millest 300 miljardit peaks paikneva G7 grupi riikides ning sellest 2/3 Euroopa Liidus. 300 miljardi dollari number pärineb eelmise aasta juuni töögrupi hinnangust, mis püüdis Vene varasid üles leida. Komisjon rõhutas, et tegemist on hinnanguga ning neil puudub Vene varadest veel täpne ülevaade. Osa Vene keskpanga varadest on samuti varifirmade taha peidetud.

Euroopa Komisjoni veebruari lõpus vastu võetud kümnes sanktsioonide pakett peaks tekitama edaspidi suurema õigusliku selguse. Tulevikus peaksid Euroopa Liidu liikmesriigid, pangad ja varahaldurid teatama Brüsselile, et kus sanktsioonide alla pandud Vene varad paiknevad.

Vene keskpanga kulla- ja valuutareserve ning väärtpaberid peaks olema lihtsam külmutada, kuna need asuvad kas füüsiliselt teiste riikide keskpankade keldrites või on suurte rahvusvaheliste kommertspankade kontodel. Kuigi selliseid varasid peaks olema lihtne leida ja külmutada on nüüdseks ainult Prantsusmaa hiljuti teatanud, et külmutas 22 miljardi euro väärtuses Vene keskpanga varasid. Mitmed keskpangad, sh Saksa keskpank viitavad juriidilistele probleemidele.

Deutsche Bundesbanki sõnul ei pea nad Vene keskpanga varadest Euroopa Liidu regulatsioonide kohaselt teada andma, kuna Vene keskpangale ei ole kehtestatud üldiseid sanktsioone – varadega kauplemine on sanktsioonide alla pandud, kuid varad ise pole külmutatud.

Tages-Anzeiger rõhutas, et tegemist ei ole juriidilise sofistikaga, kuna finantssanktsioonid võeti 2022. aasta märtsis kiirkorras vastu ning Vene keskpanka taheti käsitleda oligarhide varade külmutamisest eraldi. Riigi keskpanga varade konfiskeerimine ja hilisem kasutamine on pretsedenditu juriidiline samm. Kuna keskpangad tegelevad rahvusvahelise kaubanduse tasakaalustamisega, siis on nende välisvarad nö diplomaatilise puutumatuse all, mille Venemaa brutaalne kallaletung Ukrainale seadis kahtluse alla.