Juba 2009. aastal valmima pidanud Olkiluoto tuumajaama kolmas reaktor läbis neljapäeval edukalt viimase kontrolli ning hakkab esmaspäeval täisvõimsusel elektrit tootma.

Eesti Energia turuanalüüsi strateeg Olavi Miller ütles ERR-ile, et Olkiluoto kolmanda reaktori käivitamine asendab Soomes täielikult Venemaa impordi kadumisest tekkinud defitsiidi, mis tekkis pärast Venemaa sõjalist kallaletungi Ukrainale, kui Soome elektriimpordi Venemaalt lõpetas.

"Lisaks Olkiluoto 3 puudumisele turult mõjutas meie piirkonnas hindu lisaks kõrgele gaasihinnale ka Lõuna-Rootsis asuvate tuumajaamade remont, nii et korraga oli turult eemal mitme tuhande megavati jagu tootmisvõimsust. Praeguse seisuga on ka Rootsi jaamad töökorras," lausus ta.

Lisaks tuumajaamale on Soomes Milleri sõnul tööle hakanud ka uued tuulepargid, mis suurendavad turul taastuvenergia pakkumist ja võivad tuulistel päevadel elektri hinda tunduvalt allapoole tuua.

Majandusministeeriumi energeetika asekantsler Timo Tatar rääkis Vikerraadio saates "Uudis+", et möödunud talvel oli meie elektripiirkonna nõudluse ja pakkumise vahekord piiri peal, kuid Olkiluoto kolmanda reaktoriga lisanduv 1600 megavatti juhitavat võimsust muudab meie elektrivarustuskindluse olukorra palju paremaks.

"1600 megavatti on sama suur võimsus nagu Eesti tiputarbimine, veidi isegi rohkem ja ka Soome enda elektritarbimisest, mis on aastas umbes 90 teravatti, toodab Olkiluoto 3 umbes 15 protsenti," sõnas ta.

"Tegu on jaamaga, mis hakkab iga päev tegema elektriturule suhteliselt madala muutuvkuluga pakkumisi, mis tähendab, et meie piirkonnas sellise jaama lisandumine surub hindu veidi allapoole. Soomes rohkem ja Balti riikides ka, aga veidi vähem, sest Balti riikide ja Soome vahel on viimastel aastatel täitsa märkimisväärne ülekandevõimsuse puudujääk," lausus Tatar.

Nimelt jääb Estlink 1 ja 2 ülekandevõimsusest päris paljudel tundidel puudu ja selle küsimusega tegelevadki tema sõnul praegu Elering ja Fingrid, et tulevikus Eesti ja Soome vahele kolmas ühendus rajada.

Ka Eesti Energia turuanalüüsi strateeg tõi välja, et positiivset mõju hindadele pärsib ülekandevõimsuse nappus.

"Pikemas perspektiivis aga tekib olukord, kus iga uus tuulepark Soomes hinda Eestis enam ei mõjuta, sest Estlink ei ole võimeline rohkem läbi laskma," ütles Miller.

Tatari sõnul loodetakse, et täiendav ühendus Eesti ja Soome vahel tekib 2030-ndate esimeses pooles või alguses. Ta märkis, et kuna Soome on tänu sellele ühendusele ja massiivselt lisanduvale tuuleenergiale muutumas siin piirkonnas elektrit eksportivaks riigiks, mida ta pole olnud aastakümneid, siis on uut ühendust vaja ühelt poolt selleks, et hinnaerinevused Balti riikide ja Soome vahel ära kaoksid, ja teisest küljest annab see võimaluse ka Eestis taastuvenergiat suuremahuliselt arendada.

"Kui hind Põhjamaades ja Balti riikides on üks, on ka see turg, kuhu Eesti saab tulevikus oma elektrit ilma hinnariskideta eksportida, suurem," lausus asekantsler. "Kindlasti Olkiluoto lisandumine hakkab tulevikus veel rohkem illustreerima selle ühenduse vajadust selle kaudu, et näeme tulevikus suuremat hinnaerinevust Baltimaade ja Soome vahel, kuni täiendav ühendus valmis saab."