Soome elektrivõrku haldav Fingrid teatas eelmisel nädalal, et ei küsi selle aasta kuuel kuul klientidelt võrgutasu, kuna teenis eelmisel aastal, eriti aga aasta teises pooles Soome ja Rootsi ning Soome ja Eesti elektrituru vaheliste hinnaerinevuste tõttu rekordtulu. Fingrid ei küsinud võrgutasu ka mullu detsembris.

Ka Eesti süsteemihalduri Eleringi laekumised kasvasid tänu hinnaerinevustele järsult: kui 2021. aastal sai Elering ülekoormustulu 65,6 miljonit eurot, siis möödunud aastal 228,7 miljonit eurot. Seetõttu uuris ERR Eleringilt, kas Eesti ettevõte plaanib ette võtta sarnast sammu nagu Fingrid.

Eleringi pressiesindaja Elo Ellermaa ütles, et Elering on eelmise aasta algusest ja vähemalt käesoleva aasta lõpuni samuti kompenseerimas suurel määral tarbijate võrgutasu – erakorraliselt on selleks kasutatud 67 miljonit eurot energiabörsilt Nord Pool laekunud ülekoormustasu.

Ta selgitas, et see kompenseerimine toimub kaoelektrile tehtavate kulutuste kaudu. Nimelt tekib võrgus paratamatult kaoelekter ja selle katmiseks ostab Elering suurima elektritarbijana elektrit börsilt. Eelmisel aastal kasvasid aga Eleringi kulud kaoelektrile drastiliselt.

"Kui kõrge börsihinna tõttu kasvasid meie kulud mitmekordselt, pöördus Elering konkurentsiameti poole, et saada nõusolek katta see kulu ülekoormustasust ehk vahenditest, mis laekuvad Eleringile kui süsteemihaldurile börsilt olukorras, kus Eesti ja Soome või Läti vahel on hinnaerinevus," rääkis Ellermaa.

Ta lisas, et regulatsiooni järgi peab Elering ülekoormustasust saadava raha investeerima just nende samade hinnaerinevuste likvideerimiseks ehk võimsamate ühenduste ehitamiseks.

"Ülekoormustasu ei ole Eleringi tulu, vaid väga spetsiifilise eesmärgiga kogutav tasu ja Euroopa regulatsiooni kohaselt ei saa Elering muul juhul neid vahendeid kasutada enda kulude katteks ja see kulu avaldub võrgutasudes. Konkurentsiamet andis meile aga loa neid vahendeid erakorraliselt kasutada ka selleks, et mitte tõsta tarbijate võrgutasu," ütles Eleringi esindaja.

Samas määras konkurentsiamet Eleringile piiri, millises mahus tohib ülekoormustasust saadud raha kaoelektri kulude katteks kasutada.

"Kui me ei oleks lubatavas mahus ülekoormustasu kaoelektri kulude katteks kasutanud, oleks Elering pidanud tõstma võrgutasu ca kaks korda," lausus Ellermaa.

Praegune võrgutasu hakkas kehtima eelmise aasta alguses ja Eleringi hinnangul on nad võrgutasu hoidnud tarbija jaoks madalaimal võimalikul tasemel.

Eelmisel aastal Eleringi käive pea kahekordistus ja kasum enam kui kolmekordistus, jõudes vastavalt 387 ja 17,4 miljoni euroni. Võrguhalduri kogutav ülekoormustulu kasvas üle kolme korra 228,7 miljoni euroni.

Elering teenib ülekoormustulu Eesti turupiirkonna ja teiste turupiirkondade hinnaerinevustelt, enamjaolt Soome-Eesti hinnaerinevuselt. Kui näiteks Eestis on elektri turuhind 100 eurot megavatt-tund ja Soomes 50 eurot megavatt-tund, siis Soomest tulev elekter müüakse Eestis maha siinse turuhinnaga ning vahe jaotatakse kahe riigi võrguoperaatorite vahel ära.

Hinnaerinevust võiks vähendada uue Soome-Eesti merekaabli ehitamine.

Merekaabel Estlink II läks maksma 320 miljonit eurot.