"Sarnaselt 2022. aastaga on aprilli lõpus – mai alguses oodata sõjategevuse intensiivsuse hüppelist tõusu," rääkis Grosberg reedel kaitseministeeriumis korraldatud briifingul.

Tema sõnul on see kevad olnud tavapärasest kauem vihmane ja vihmad on alles nüüd hakanud järele andma, mis tähendab, et maapind saab hakata tahenema ja raske sõjatehnika pääseb liikuma ka mujal kui suurtel teedel. Lisaks hakkavad puud lehte minema, mis annab parema võimaluse varjuda, tehes sellega rünnakute ettevalmistamise ja alustamise lihtsamaks.

Samas on ka Venemaa alustanud oma vägede ümberpaigutamist rindejoonel, et valmistuda Ukraina oodatavaks pealetungiks, ütles kolonel. Siiani on initsiatiiv rinnetel endiselt Venemaa käes. Vene vägede tegevuse üks eesmärke on ka mitte lasta Ukrainal oma üksusi koondada ja rünnaku eesmärgil ümber paigutuda ega teha muid ettevalmistusi vastupealetungiks, selgitas Grosberg.

Siiski märgivad analüütikud, et Venemaal pole rinde lähistel piisavas hulgas vägesid, et ta ise kogu rinde ulatuses võiks rünnakuid alustada, tõdes kaitseväe luureülem. Aga see ei tähenda, et Venemaa ei võiks korraldada pealetunge mõnes üksikus rindelõigus, lisas ta. Mitmes kohas ei suuda aga Vene relvajõud korraga rünnakut alustada, kuna tema kaotused isikkoosseisu ja varustuses on selleks liiga suured.

Grosberg tõi esile, et praeguseks on Vene relvajõud kaotanud juba üle 2000 tanki ning hulgaliselt muud soomustehnikat – kokku üle 10 000 ühiku erinevaid militaarsõidukeid. Lisaks on sõja kontekstis keeruline korraldada ka lahingutes kannatada saanud tehnika hooldust ja remonti, märkis ta.

Venemaa sõjatehnika kaotuste hulk on suurem kui riik suudab praegu uut relvastust peale toota ja ka partnerriikidelt, kellele ta varasemalt on sama tehnikat tarninud, seda tagasi osta. Aga baasides ja ladudes on Venemaal siiski jätkuvalt nii palju relvastust, et seda sõda vähemalt selle aasta lõpuni pidada kui mitte kauem jätkata, tõdes Grosberg.

Rääkides viimaste nädalate sõjategevusest Ukrainas, ütles Grosberg, et pärast viimase kolme nädala jooksul toimunud intensiivsuse langust rindejoonel on nüüd näha lahingute intensiivsuse tõusu. Kui ka Vene maaväe rünnakute arv on jäänud samale tasemele eelmise kolme nädalaga, siis sõjategvuse teistes elementides on näha aktiivsuse tõusu ja tõenäoliselt läheb see järgmistel nädalatel järjest aktiivsemaks, ütles kolonel.

Grosberg rääkis ka, et vaatamata inimkaotustele jätkavad Vene relvajõud oma maaväega pealetunge Lõmani, Bahmuti, Avdiivka ja Mariinka juures, kusjuures praeguseks on kolmveerand Bahmutist suudetud vallutada. Teistel linnades, Kupjanskis ja Vuhledaris on aga olukord sama staatiline kui olnud alates eelmise aasta lõpust, lisas ta.

Kõik kokku ei tähenda, et võiksime oodata või loota sõja kiiret ja lühikest lõppu. Kuidas olukord edasi areneb, näitab aeg, ütles Grosberg.