"Keset enneolematut energiakriisi on oluline välja pakkuda meetmed kliimamuutuste vastu võitlemiseks ja energiajulgeoleku edendamiseks samal ajal," ütles G7 ministrite kohtumist võõrustanud Jaapani tööstusminister Yasutoshi Nishimura pressikonverentsil.

Ministrid ei kinnitanud siiski söe järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamise tähtaega 2030. aastaks, mida Kanada ja mõned teised olid nõudnud ning jätsid ukse lahti jätkuvatele gaasiinvesteeringutele, öeldes, et sektor võib aidata lahendada võimalikke energiapuudujääke.

"Tunnistades, et süsinikuneutraalsuse saavutamiseks on erinevaid teid, nõustusime, et 2050. aastaks on oluline püüda saavutada ühine eesmärk," märkis Nishimura.

G7 ministrid lõpetasid pühapäeval Jaapani põhjaosas Sapporos kaks päeva kestnud kliima-, energia- ja keskkonnapoliitikateemalised kohtumised.

Vene agressioon on kiirendanud energiapööret

Taastuvate energiaallikate kasutuselevõtt ning energiajulgeolek on muutunud pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse märksa aktuaalsemaks teemaks, tõdes uudisteagentuur Reuters.

"Alguses arvasid inimesed, et kliimameetmed ja energiajulgeolekualased meetmed võivad olla vastuolus. Kuid arutelud, mis meil on olnud ja mis kajastuvad kommünikees, näitavad, et nad töötavad tegelikult koos," ütles Kanada loodusvarade minister Jonathan Wilkinson.

Kohtumise lõppdokumendis lubasid G7 liikmed ühiselt suurendada avamere tuuleenergia võimsust 2030. aastaks 150 gigavati võrra ja päikeseenergia võimsust rohkem kui 1 teravatini.

Riigid otsustasid selleks, et hiljemalt 2050. aastaks saavutada energiasüsteemide süsinikuneutraalsus, kiirendada selliste fossiilkütuste kasutusest loobumist, mille põletamisel ei rakendata süsinikdioksiidi (CO2) kinni püüdmise tehnoloogiat.

Söe osas leppisid G7 riigid kokku, et seavad prioriteediks "konkreetsed ja õigeaegsed sammud", et kiirendada sellise söeenergial põhineva  tootmise järkjärgulist lõpetamist, mille puhul ei toimu CO2 kinnipüüdmist. See on osa G7 eelmisel aastal võetud kohustusest saavutada 2035. aastaks valdavalt dekarboniseeritud elektrisektor.

Vastuvõttev riik Jaapan, mille peaaegu kogu energiavajadus sõltub impordist, soovis siiski hoida veeldatud maagaasi (LNG) üleminekukütusena vähemalt 10–15 aastat.

G7 liikmed nõustusid, et investeerimine gaasisektorisse "võib olla asjakohane" Ukraina kriisist põhjustatud võimalike turupuudujääkide kõrvaldamiseks, kui seda rakendatakse kliimaeesmärkidega kooskõlas.

G7 ministrid seadsid ka sihiks lõpetada 2040. aastaks plastireostus, tuues selle eesmärgi kümne aasta võrra ettepoole.

G7 liikmed on Ameerika Ühendriigid, Jaapan, Saksamaa, Prantsusmaa, Ühendkuningriik, Kanada ja Itaalia. Grupi kohtumistel osalevad enamasti ka Euroopa Liidu institutsioonide esindajad.