Paketi peab heaks kiitma veel Euroopa Liidu Nõukogu, kus on liikmesriikide esindajad. Erinevate kliimapaketi eelnõude poolt hääletas suur enamus Euroopa Parlamendi saadikuid, vahendas Politico.

EL võtab sihiks 45 eurot CO2 tonni eest, kuid see pole lagi

Kliimakokkuleppe raames loodav uus süsinikuturg sisepõlemismootoriga autode ning hoonete kütmise kasutatud kütuse tarbeks (Emissions Trading System for Buildings and Road Transport) on tekitanud palju vastuolu, kuna kardetakse selle negatiivset mõju kehvema elujärjega tarbijatele.

Ekspertide hinnangul võivad kliimapaketi tõttu fossiilsete kütuste (maagaasi, bensiini ja diislikütuse) hinnad alates 2027. aastast märgatavalt tõusta, vahendas Euractiv. Euroopa Liit võttis sihiks, et uue süsinikumaksu puhul oleks ühe CO2 tonni hind maksimaalselt 45 eurot, mis tähendaks umbes 10 senti kallimat bensiiniliitri hinda ning 12 senti kallimat diislikütuse hinda.

Euractiviga suhelnud ekspertide sõnul võib kütuse hind Euroopa Liidu 45 euro sihist siiski kõrgemale tasemele jõuda ning määramatust põhjustab eelkõige teadmatus, kuidas hinnad uuel süsinikuturul kujunevad. Samas võivad seetõttu hinnad olla ka oodatust madalamad.

Euroopa Parlamendi Euroopa Rahvapartei fraktsiooni liige Peter Liese tunnistas samuti Euractivile, et 45 eurot ei ole fikseeritud tase, kuna triloog Euroopa Liidu institutsioonide vahel ei saa sellist hinnataset tagada ja seda eriti mehhanismi jõustumise esimestel aastatel. Liese oli üks põhilisi Euroopa Liidu süsinikuturu reformi kõneluste eestvedajaid.

Mitmed Euroopa Parlamendi liikmed kinnitasid lisaks, et veel detsembris jäi neile mulje nagu 45 eurot CO2 tonni kohta oleks kindlalt paika pandud hinnalagi. Kuna aga CO2 hind kujuneb turumehhanismide kaudu, siis ei ole 45 euro tase tagatud.

Berliinis asuva Hertie kolledži jätkusuutlikkuse keskuse direktori Christian Flachlandi sõnul näitab süsinikuhinna mudeldamine, et ühe CO2 tonni hind võib jõuda ka 100 või 300 euroni ning ükski mudel ei näita hinnatasemeks 45 eurot. Kui CO2 tonni hind on näiteks 200 eurot, siis tõuseb diislikütuse hind 53 senti liitri kohta ning bensiini hind 47 senti.

Samas europarlamendi liige Peter Liese tõi esile, et sellised arvutused ei võta arvesse võimalikke regulatiivseid samme liikmesriikide poolt, muid seaduseid ning innovatsiooni.

Eelnõu peab veel heaks kiitma Euroopa Liidu Nõukogu

Eelnõu jõustumiseks peab selle heaks kiitma veel Euroopa Liidu Nõukogu, kus on esindatud liikmesriikide esindajad. Erinevad Euroopa Liidu institutsioonid ja liikmesriigid on Fit for 55 paketi üle viimased kaks aastat kõnelusi pidanud ning Euroopa Komisjon esitas eelmise aasta detsembris kompromissi, mille järgi kohandatakse majandusbloki süsinikuheitmete turgu ja seatakse sisse süsinikumaks.

Paketi mõjude pehmendamiseks luuakse pea 90 miljardi suurune erifond

Euroopa Liidu uue kliimapaketi võimalike negatiivsete mõjudena nähakse eelkõige energiaostuvõimetust ja liikuvusvaesust. Selle pehmendamiseks luuakse 87 miljardi euro mahus erikliimafond (Social Climate Fund) toetamaks inimesi, kellele kliimapaketi muudatused võivad mõjuda negatiivselt. Vastava fondi rahad on alates 2026. aastast saadaval. Kui kliimameetmete sotsiaalfond on täielikult kasutusele võetud, rahastatakse seda kuni 65 miljardi euro ulatuses ETS II kvootide müügist, mille lisandub 25 protsendi ulatuses riiklikke vahendeid.

Kasvuhoonegaase tahetakse kärpida 55 protsenti võrrelduna 1990. aastaga

Paketi nimi Eesmärk 55 (Fit for 55) tuleneb Euroopa Liidu võetud eesmärgist kärpida kasvuhoonegaase 2030. aastaks 55 protsenti võrrelduna 1990. aasta tasemega. Paketi raames muudetakse ka Euroopa Liidu süsinikuheitmete turgu, lõimides sinna lennunduse ja laiendades süsteemi ka laevandusvaldkonna peale. Samuti peaksid elektritootjad ja suurreostajad vähendama oma tekitatud reostuse mahtu 2030. aastaks 62 protsenti. Samuti kaotatakse aastatel 2026–2034 ettevõtjatele eraldatavad tasuta saastekvoodid

EL loob esimesena maailmas importkaupadele süsinikumaksu

Lisaks sellele kehtestab Euroopa Liit esimesena maailmas importkaupadele süsinikumaksu (Carbon Border Adjustment Mechanism - CBAM), mille eesmärk on tagada, et Euroopa Liidus tegutsevad ettevõtted ei satuks kehvemasse konkurentsiolukorda võrrelduna riikidega, kus keskkonnaalased nõuded on leebemad.

Välismaise kauba süsinikumaks ehk CBAM võetakse järk-järgult 2026. aastast 2034. aastani kasutusele ning see hõlmab rauda, terast, tsementi, alumiiniumi, väetisi, elektrit, vesinikku ja teatavatel tingimustel tekkivat kaudset heidet. Nende kaupade importijad peavad kinni maksma tootjariigis makstava CO2 hinna ja Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi süsinikdioksiidi saastekvootide hinnaerinevuse.

Kliimapaketi poolt oli enamik Euroopa Parlamendi saadikuid

Heitkogustega kauplemise süsteemi reformi poolt hääletas 413 Euroopa Liidu parlamendisaadikut ning vastu hääletas 167. Erapooletuks jäi 57 parlamendiliiget. Merendussektori süsinikuturgu lisamise poolt hääletas 500 Euroopa Parlamendi saadikut ning vastu oli 131 ja erapooletuid 11. Lennundust puudutava osa reformi poolt hääletas 463 saadikut ja vastu oli 117 ning erapooletuid 64. Reformi käigus kaotatakse 2026. aastaks järk-järgult lennundussektori tasuta heitekvoodid ja edendatakse säästvate lennukikütuste kasutamist.

Euroopa Liidu uue erikliimafondi poolt hääletas 521 parlamendiliiget, vastu oli 72 ja erapooletuid 43. Väljaspool Euroopa Liitu pärit kaupadele mõeldud süsinikumaksu (süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi ehk CBAM-i) poolt hääletas 487 Euroopa Liidu saadikut, vastu oli 81 ja erapooletuid 75.