Endine keskkonnaminister Kallas ütles alustuseks, et metsa raiemahtude arutelud seisavad ees, kuid tema antud mahtudesse (9180 hektarit senise 10 490 asemel - toim.) riigimetsa puhul muudatusi ei tehta.

"Metsanduse arengukava osas minnakse sellega edasi, praegune kliimaminister on juba kuues, kes saab sellega tegeleda. Mina tahaks, et raiemaht oleks veel allapoole toodud, aga nägin ministriametis, kui keeruline on kompromissi saavutada. Sel hetkel oli see parim võimalik kompromiss metsatööstuse- ja keskkonnainimestele," sõnas Kallas.

"Üks-ühele seost tööpuuduse ja metsa raiemahu langetamise vahel ei ole. Seda näitab ilmekalt, et viimase 15 aasta jooksul on raiemaht tõusnud Eestis väga suurtes numbrites, aga töökohti juurde pole tulnud. Paljud töökohad metsanduses on kadunud hoopis mehhaniseerituse või väärindamise tõttu," kommenteeris Kallas uuringute tulemusi.

Kallas ütles, et maal elamine pole luksusprojekt, millele tuleb peale maksta, aga viimasel 30 aastakümnetel on elu koondunud Harjumaale – töökohad, elamud, ettevõtlus. "Kui tahame nii käest ära olukorda tasakaalu tagasi tuua, siis peame midagi tegema. Harjumaa kasvu võiks jagada üle Eesti," sõnas Kallas.

"Kui kohalike omavalitsuste (KOV) vaba raha laekub vastavalt üksikisiku tulumaksule, siis pensionitelt laekuv tulumaks läheks just KOV-idele. Sellega tasandame ebavõrdsust Harjumaaga, sest KOV-id saavad rohkem maksutulu," sõnas Kallas. "Nooremad elavad Harjumaal, vanemaealised jällegi mujal maapiirkondades," lisas Kallas.

"Me räägime ikkagi kasvu, mitte vaesuse ümberjagamisest," lisas Kallas. "Koondumine Harjumaale ei ole põhjustatud KOV-ide juhtimisvigadest. Meie ideaal oleks juulikuu Eesti – kõik on seal, kus nad olla soovivad ja kõik mahuvad ära," ütles Kallas.

Võimalust ise makse kehtestada ei hakka kasutama paljud KOV-id, väitis Kallas. "Kindlasti on omavalitsusi, kellel võiksid olla maksud kehtestatud ja need ei takistaks piirkondade arengut, aga riik seda ei sunni ja ei ütle, et riik raha ei anna, koguge see ise kokku," lausus Kallas. Piirkonnad, kus maa väärtus ja elatustase on kõrgemad, võivad kaaluda kodualuse maamaksu kehtestamist, sõnas Kallas.

Hetkel on Eesti alamapalgaga (725 eurot - toim.) äärmiselt keeruline ära elada, sõnas minister. "Selles valguses on sotsiaaldemokraadid alati öelnud, et kui soovime ühiskonda, kus kõik tulevad inimväärselt toime, siis peame liikuma selles suunas, et alampalk 60 protsenti mediaanpalgast oleks midagi iseenesestmõistetavat. Me näeme, et alampalga tõstmine on lahendus sellele probleemile," rääkis Kallas. "Ka minu tulevases ministeeriumis on kogu põllumajandussektor minuga suhelnud ja rääkinud väljakutsetest seoses alampalga tõstmisega. Me peame arutelusid, kaardistame kitsaskohad, kuid meie eesmärk pole ebavõrdust veel suurendada," lisas ta.

Kallase sõnul jätkavad sotsiaaldemokraadid valitsuses ka siis, kui alampalga tõusu ei tule.

Käibemaksu tõus on ränk löök, ütles Kallas. "Kõik pöördumised minu uuele e-maile on seotud hotellisektori käibemaksu tõusuga. Kindlasti võtan selle teema valitsuse istungitel üles: kuidas teha seda nii, et see löök, küll alles aastast 2025, oleks maapiirkondadele võimalikult sujuv," sõnas Kallas.

Tasuta ühistranspordi kaotamine maaliinidel pole tehtud kokkuhoiu eesmärgil, vaid et saaksime veel parema ühistranspordi, ütles minister. "Et saaksime ka maainimesi isiklikest autodest ühistransporti," sõnas ta. Nõudepõhine ühistransport toimib paljudes riikides, lisas Kallas.

Kallas ütles ka, et riik peab Ida-Virumaad reklaamima eri ettevõtetele investeeringuteks, et sujuva ülemineku fondi vahendid – üle poole miljardi euro – leiaksid head kasutust.