Riisalo rääkis saates "Otse uudistemajast", et teisipäeval oli tal esimene tõsine tööpäev ministrina. Ta kohtus oma maja asekantsleritega ja käis läbi nende valdkondade praegused tööplaanid, eelistused ja arengukavad. Siis võeti ette koalitsioonileping ja vaadati, kus on kattuvused.

"See oli riigiaparaadi ja poliitilise tahte esimene sünkroniseerimisharjutus. Edasi läheme järjest detailsemaks, et vaadata, mis tegevusi edasi teeme, et digiriik edeneks ja majandus edeneks," lausus ta.

Minister lisas, et üks põhjuseid, miks ta nõustus selle ameti vastu võtma, oli soov panna kokku metoodika nulleelarve joaks.

"Tahaks lähemate kuude jooksul tõsiselt vaadata, kas kõik, mida me teeme, on otstarbekas ja kui ei, siis mida mitte teha. Ja kas seda, mida tehakse, tehakse optimaalselt," kirjeldas ta.

Kui detailseks nulleelarvega minnakse, selgub Riisalo sõnul töö käigus. Eesmärk on teha seda sisuliselt ja küsimus pole üksnes rahanumbris, vaid kogu avaliku sektori osutatava teenuste vaatamises.

"Vaataks otsa kogu süsteemile. Räägime Eesti avaliku sektori ja selle pakutavate teenuste täielikust digipöördest. Meil on unikaalne olukord Eestis, oleme 21. sajandiks olemuslikult valmis, digisfäär puudutab meie elu igapäevaselt," rääkis ta. "Selle valdkonna plussid on ilmselged, aga mis on tahes tahtmata toimunud, et süsteemid ei jookse omavahel kokku, nad natukene hargnevad paralleelmaailmades, nagu juba ehitatud riigis. Mingid uuendused jäävad seisma. Praegu on võimalik tervikpildile uuesti otsa vaadata ja minna uuele ringile."

Küsimusele, kas see pole asjade tehniline pool ja kas poleks tähtsam tegelda sisulise poolega ehk vaagida, milliseid teenuseid ja millise kvaliteediga riik pakub, vastas Riisalo, et nulleelarve, personaalne riik ja riigireform on tegelikult üks tervik.

"Kui hakkame tegema protsessi nimega nulleelarve, siis tahes tahtmata viib see selleni. Millist konkreetset terminit on [koalitsioonileppes] kasutatud – ma pole selle dokumendi kirjutamises selles detailsuse astmes osalenud. See on ju sisu, mis seal toimub – vaadata, mida me teeme, kas see on otstarbekas, kuidas seda teha võimalikult efektiivselt, kasutades digiriigi eeliseid," sõnas ta.

Majandus- ja IT-minister lisas, et oleks bluff öelda, et kõik see saavutatakse ühe aastaga, kuid see on oluline protsess. Esimesed kolm kuud lähevad ettevalmistamiseks ja siis selgub, milleks oleme valmis, mis tempoga ja kui palju on selleks raha.

Riisalo sõnul on Eestisse parema ettevõtluskeskkonna loomine oluline samm ja Eesti.ee kaudu hakatakse tõsiselt tööle, et hakkaks toimima ettevõtja digivärav. Võimalikult paljud teenused peaksid olema ühes kohas ja paralleelselt peaks jooksma töösuund nimega reaalajamajandus, mis tähendab, et aruannete esitamine tehakse ettevõtetele võimalikult lihtsaks.

Saatejuhi märkusele, et ettevõtet huvitavad ennekõike maksud ja kas nende tõstmine ei muuda ettevõtete elu hoopis keerulisemaks, vastas minister, et Euroopa Liidu kogupilti vaadates on Eesti maksukoormus endiselt konkurentsivõimeline ega takista siinsel ettevõtlusel toimida.

"See, et soodusmääraga on teatud dividendid maksustatud, on pigem boonus, loomulikult sellega harjutakse, aga on paratamatu, et meie inimeste ootused järjest paremat ja kallimat teenust osutava riigi järele on olemas," lausus ta.

Riisalo lisas, et ta ei alatähtsustaks digikeskkonda, kuna see on üks väheseid asju, mida meil on tegelikult pakkuda, sest oleme geograafiliselt üsna ebastabiilses keskkonnas, meie riik on väike ega suuda iial pakkuda konkurssi majanduspoliitilistele meetmetele, mida saavad pakkuda suuremad riigid.

"Mida tahame nulleelarveharjutusega teha - vaadata, et maksude kasutamine oleks optimaalne," selgitas ta.

Rääkides Eesti 200-st, ütles Riisalo, et nende eesmärk on olla valitsuses kindel partner, kellega koostöös saab koalitsioon viia ellu vajalikke muudatusi.

Ta tõdes, et Eesti 200-s ei pruugi kõik algusest peale õlitatud masinavärgina töötada, kuna tegu on uue erakonnaga, kuid demokraatia üks alussambaid on ühiskonna peegeldamine - sinna tulevad inimesed eri elualadelt ning poliitikas ongi vaja ka natuke kakofooniat ja kohati mitteprofessionaalseid küsimusi.

Eesti 200 riigikogu fraktsiooni kuuluva Johanna-Maria Lehtme ja tema juhitava MTÜ Slava Ukraini skandaali sattumise kohta seoses kahtlustega annetusraha ebasihipärases kasutamises ütles Riisalo, et ta ei ole kõigi detailidega kursis, aga on nõus erakonna esimehe Lauri Hussariga, et MTÜ juhtide tegevust pole põhjust arutada enne, kui ametlikud protseduurid ja audit on tehtud. Järeldusi saab tegema hakata sõltuvalt sellest, millised on tulemused.

"Isiklikult mina poleks nii teinud, sellise partneriga töötanud," ütles varem Eesti arengukoostöö keskust juhtinud Riisalo, kelle sõnul on keskus olnud riigi raha kasutajana kõiges märksa konservatiivsem ja väga põhjalikult oma partnerite tausta uurinud.