Valitsuse esimese istungi päevakorras on kaks punkti.

Esmalt tutvustatakse valitsuse liikmetele peaministri korraldusi ministrite vastutusvaldkondade ja asenduskorra kohta.

Kõigi ministrite puhul ei kattu nende vastutusvaldkond ühe konkreetse ministeeriumi valitsemisalaga. Nii näiteks on sotsiaalministeeriumi valitsemisala valdkonnad jagatud sotsiaalkaitseministri ning terviseministri vastutusvaldkondade vahel.

Osa ministrite puhul ulatuvad vastutusvaldkonnad üle ühe ministeeriumi valitsemisala. Näiteks kliimaministri vastutusvaldkondadeks on lisaks keskkonnaministeeriumi valitsemisalale osa majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala valdkondi (näiteks energeetika, maapõueressursid jne). Majandus- ja infotehnoloogiaministri vastutusvaldkonnas on lisaks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalale sotsiaalministeeriumi valitsemisala vastutusvaldkondadest tööhõive, tööturu ja töökeskkonna korraldamine.

Samas ei kuulu majandus- ja infotehnoloogiaministri vastutusvaldkonda see osa majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalast, mis on korraldusega pandud kliimaministri vastutusvaldkonnaks. Majandus- ja infotehnoloogiaministri vastutusalas on lisaks korralduses nimetatud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi valitsemisala valdkondadele välisministeeriumi valitsemisalas olev väliskaubanduse valdkond.

Vastutusvaldkonnad ei kattu ministeeriumi valitsemisalaga ka rahandusministri ja regionaalministri puhul.

Justiitsminister abieluvõrdsuse teemat vedama ei hakka

Justiitsminister juhib justiitsministeeriumi valitsemisala, välja arvatud abieluvõrdsuse reformiga seotud perekonnaseaduse muutmise ja kooseluseaduse rakendusaktide eelnõude koostamine. Nimetatud reformi elluviimine on sotsiaalkaitseministri vastutusvaldkonnas ning aktide rakendamine jääb justiitsministri vastutusvaldkonda.

Lisaks tutvustatakse valitsuse liikmetele ka ministrite asendamise korraldust. Korralduse järgi on peaministri esimene asendaja välisminister Margus Tsahkna ja teine asendaja  siseminister Lauri Läänemets.

Teise teemana arutab valitsus Tallinna Sadam poolt makstava dividendisumma kinnitamist 2023. aastaks.

Eelnõu kohaselt kinnitatakse aktsiaseltsi Tallinna Sadam dividendisummaks 19 199 000 eurot, mis moodustab 75 protsenti ettevõtte puhaskasumist. Sellest summast laekub riigieelarvesse 12,9 miljonit eurot.

2023. aasta riigieelarves on riigi otsustusõigusega äriühingutelt dividenditulu kavandatud kokku summas 139,8 miljonit eurot.

Valitsus on eelnevalt juba kinnitanud Eesti Energia AS-i dividendid, ülejäänud riigiettevõtete dividendide summad kinnitatakse ühtse korraldusena lähiajal.