Uue koalitsiooniga on uue nurga alt esile kerkinud abieluvõrdsuse teema. Kuna kristlastel on selles küsimuses väga erinevad vaatenurgad, siis lisan enda poolt ühe, mis väidab, et praegu arutelu all olev abieluvõrdsus ehk abielu kahe täiskasvanud inimese vahel soost sõltumata on täiesti kristlik.

Kristlased peaksid abielu osas järgima Piiblit, kas pole? Aga mida see tegelikult tähendab? Kas me peaksime oma pereelu seadma üks ühele Piibli sõnade peale või otsima neilt ka mingit sügavamat sisu?

Kui väita, et me peaksime jälgima sõnasõnaliselt Piibli ettekirjutusi, siis muuhulgas tuleks kohe sisse viia polügaamia, naisi tuleks kaamelite või lammaste eest osta, ning ärge unustage, et vägistatud naine peab abielluma oma vägistajaga. Samuti peaksid kõik nooremad vennad olema valmis oma vanema venna naise endale võtma, kui vanem vend lastetult sureb.

Kõik need reeglid olid omas ajas omal kohal, kuna naine ilma meheta ühiskonnas avalikus sfääris toimetada ei saanud, siis oli hädavajalik, et igal naisel oleks mees ning ühtlasi oli oluline, et igal mehel oleks järeltulija. Kui mehi oli vähem, eks siis tuli naistel mõnda meest jagada. Vägistatud naine oli aga rikutud kaup ja seega oli vägistaja kohus oma riknenud kaup ka koju viia, kui ta seda kaubandusvõrgus juba näppinud oli.

Kui nüüd väita, et kõik need reeglid on pärit Vanast Testamendist ega puutu asjasse, siis tuletan meelde, et ka LGBTQ+ suhete vastu kasutatakse tihti just Vanast Testamendist pärit lõike.

Uus Testament abielust liiga palju ei räägi. Jeesus kõneleb sellest ülestõusmise kontekstis ning Paulus annab erinevaid nõuandeid kogudustele, et nad püsiksid teineteisearmastuses, aga seda rohkem isegi kogukondlikus kontekstis, mitte niivõrd kahe inimese abielu küsimuses. Oli see ju aeg, mil oodati Jeesuse peatset taastulemist ja igavest rahuriiki ning abielu on selle kõrval suhteliselt teisejärguline küsimus.

Näiteks ütleb Paulus: "Vallalistele ja leskedele ma ütlen, et neil läheks paremini, kui nad jääksid nõnda nagu minagi. Kui nad aga ei suuda end taltsutada, siis nad abiellugu, sest parem on abielluda kui himudes põleda." Just see viimane ütelus võiks olla aluseks ka abieluvõrdsuse toetamiseks.

Teise vastuargumendina olen kuulnud küll ja veel kristlasi kõnelemas, et homosuhted on saatanast, kuna need ei ole monogaamsed. Mäletan hästi, kuidas üks kolleeg kurtis, et küll oli ühel emal oma pojaga muret – igal nädalal tõi uue poisi koju. Kahjuks ei avanenud võimalust küsida, et kas iga nädal uue tüdruku koju toomine oleks sobilikum olnud.

Millest siis küsimuses lähtuda, kui kristlikku vastust otsida? Üks oluline kristlik väärtus on iga inimese väärtuslikkus iseeneses, sest me oleme Jumala näo järele loodud. Selle väärtuse rakendumine on muuhulgas lubaduste pidamine, mida teineteisele antakse. Ning kui väita, et monogaamia on parim kooseluvorm, ning eriti veel elukestev monogaamia, mis ei ole sugugi tegelikult ju kõige traditsioonilisem kooseluvorm, siis tuleks seda nimelt lubada kõigile täiskasvanud paaridele.

Saates "UV faktor" teema üle arutledes kõlas arutluskäik, et kui me lubame abielu kõigile, siis varsti on oht kaotada ära isade- ja emadepäev.

Lasteaia viimatise isadepäeva peo ajal oli minu abikaasa töö asjus kodust ära ning peole läksin mina, niisamuti juhtus paari perega emadepäeval. Keegi ei vaadanud viltu ja lapsed olid õnnelikud, et nende vanem oli kohal. Naersin veel kodus, et ei tea, kas oleks pidanud vuntsid ette joonistama.

Me elame juba praegu olukorras, kus mitte kõigil lastel pole ema või isa, ning koolid ja lasteaiad on õppinud sellega arvestama. Seda tehakse hoolivalt ja nii, et mitte kedagi ei jäeta välja. Seda mitte ei ignoreerita, vaid vastupidi, sellega osatakse arvestada. Olen ise kasvanud üksikema lapsena ning meil on siiamaani omavahel nali, et helistan emale ikka ka isadepäeval, et ka selle päeva puhul talle õnne soovida.

Tõeliselt kristlik on püüda mõista, mida Piibli lood meile laiemalt öelda tahavad. Need kõnelevad Jumala tohutust armastusest meie kõigi vastu. Homoseksuaalsust tänapäevases teaduslikus mõttes ei ole mõtet sealt otsida, seda seal lihtsalt ei ole. Samamoodi nagu ei ole dinosauruseid ega mobiiltelefone. Ometi ei tähenda see, et me mobiiltelefoni patuks peaksime.

Oluline on, et Püha Vaim ei lõpetanud tegevust siis, kui Ilmutusraamatule punkt pandi või kui viimase oikumeenilise kirikukogu uks kinni löödi. Püha Vaim teeb meiega tööd ka täna ning loodetavasti ka ülehomme, kui vahepeal Kristus tagasi ei tule.