KormoranGrupp on avaldanud resolutsiooni, kus tegi ettepaneku kuulutada kormoran jahilinnuks aastaringselt ja lubada teda küttida kõikjal Eestis. Küttida ei tohiks ainult laidudel, reservaatides ja pesitsusajal.

"Ei ole mõistlik lasta ühel liigil vallutada ning hävitada järgemööda kauneid liigirikkaid merelaide, samuti seni puutumata rabajärvi ja jõgesid ning nendega piirnevaid taime- ja loomakooslusi ning kalavarusid. Peame tõdema, et sellega on juba hiljaks jäädud, mistõttu tuleb otsus vastu võtta kiiresti ja erandkorras, eesmärgiga viia kormoranide arvukus tasemeni, mis oli enne nende arvukuse plahvatuslikku kasvu 1990-ndatel," kirjutas huvigrupi esindaja.

KormoranGrupi eestvedaja Üllar Meriste on varem ERR-ile öelnud, et letaalne heidutus (küttimine - toim) paneks kormoranid inimest rohkem kartma.

Ornitoloogid: kormorani süü pole tõestatud

Eesti Ornitoloogiaühing on aga seisukohal, et KormoranGrupi ettepanek kormoran aastaringseks jahilinnuks kuulutada ei ole sisuliselt põhjendatud ja lisaks oleks see vastuolus Euroopa Liidu ja Eesti õigusega.

"Ei ole tõendatud, et kormoran põhjustaks looduskaitseliselt olulist kahju taime- ja loomakooslustele ega majanduslikku kahju kaluritele. KormoranGrupp väidab, et kormoranid söövad liiga palju jões kudevat tinti, kuid samas on tindisaak rannapüügis aastatega kasvanud. Keskkonnaamet juhtis 2022. aastal isegi tähelepanu, et kalurite tindipüük Pärnu jõesuuga piirneval merealal on liiga intensiivne," teatas Eesti ornitoloogiaühingu linnukaitse programmijuht Veljo Volke.

Lisaks pole linnukaitsjate sõnul mingit põhjust uskuda, et kormoran kõigi teiste kalade vahelt just lõheliste noorjärke saagiks otsiks. "Eesti Ornitoloogiaühing ei ole vastu kormoranide lokaalsele heidutamisele probleempiirkondadest, kuid põhjendamatult laiapõhist ja letaalset arvukuse reguleerimist ei saa mõistlikuks ega realistlikuks pidada," sõnas Volke.

Juba praegune kormoranile kohalduv jahiregulatsioon on vastuolus Euroopa Liidu õigusega, sest linnudirektiivi artikkel üheksa alusel antava erandi õiguspäraseks rakendamiseks peaks igakordselt kaaluma jahi põhjendatust, määrama kvoodi ja kontrollmehhanismi, märkis Volke.

Riik arutab võimalust küttimist pikendada

"Kormoranid viibivad suuremal hulgal Pärnu jõel paar-kolm nädalat ja siis hajuvad pesitsusaladele, mis ei asu ainult Liivi lahes. Kalurite tindisaak on alates kormoranide tulekust oluliselt kasvanud. Vähem saadakse kala siis, kui kevadel on jääkate kaua Pärnu lahel ja mõrdasid saab sisse lasta piiratud alal," lisas ta.

Keskkonnaministeeriumi looduskaitsenõunik Hanno Zingel ütles, et riik on kalurite ja rannarahva murega kursis. "Keskkonnaamet on tellinud kormorani kaitse ja ohjamise tegevuskava ning kevadsuvesse on kavandatud dokumendi avalikustamine koos aruteludega, kuhu kaasatakse huvigrupid. Kahtlemata on seal koos teiste ettepanekutega arutelul ka kormorani küttimisaja pikendamise võimalused," sõnas Zingel.

Keskkonnaameti peadirektori asetäitja eluslooduse valdkonnas Leelo Kukk ütles, et kormoranide kava koostamine on pooleli ja kava peaks kinnituse saama novembris.