Sel kevadel on lubatud lisaks kormoranide linnumunade õlitamisele ja laseritega hirmutamisele neid ka keskkonnaameti loal kalade kudemise ajal Pärnu jõe alamjooksul küttida. Sel kevadel tohib seal lasta kuni 180 lindu.

"Üks selle loa eesmärk on teha kindlaks ka nende lastud kormoranide mao sisu ehk mida need kormoranid siis täpsemalt Pärnu jõel söövad," ütles keskkonnaameti looduskaitse korraldamise juht Tarvo Roose.

Kormoranide toitumisuuringut teeb Eesti Mereinstituut kormoranide pesitsuseelsel ajal ehk peamiselt aprillis, mil linnud on tulnud Pärnu jõele toituma.

"Me uurime ikkagi seda, kui palju kudevat kala ja lõhesmolte ja merisiia noorjärke hukka saab. Kui neid saab ikka ebaproportsionaalselt hukka selle linnu läbi, siis me peame tõsiselt kaaluma, kas selline kalade asustamine on mõtestatud," selgitas mereinstituudi meresüsteemide kaasprofessor Timo Arula.

Toitumisuuringut tehakse kolme aasta jooksul ja Arula hinnangul saab sellest mingeid järeldusi teha kõige varem järgmise aasta kevadel. Uuringuga seotud letaalset heidutust teeb Liivi lahe kalanduskogu koostöös kohalike jahimeestega.

"Soome, Taani, Ahvenamaa tegelikult seda juba täna teevad ja just nimelt kevadisel perioodil enne pesitsusaega. Kui ma vaatame seda, et Eestis on 41 000 paari, siis sellest 37 protsenti on Pärnumaal," rääkis MTÜ Liivi Lahe Kalanduskogu juht Esta Tamm.

Üle 20 aasta kormorane jälginud loodusvaatleja Üllar Meriste ütles, et Eesti on nagu kormoranide inkubaator ja kormoranide laskmine on õigustatud.

"Vastasel juhul kormoranide arvukus kasvab jõudsalt nii nagu ta on praktiliselt aastaga kasvanud 8000 haudepaari võrra ja see teeb väga murelikuks," sõnas Meriste.

Eesti Ornitoloogiaühing lindude küttimisega rahul ei ole. "Meie arvates minema peletamiseks piisab mitteletaalsest heidutusest. Kormoran on inimpelglik lind ja toitumisuuringut saab ka tänapäeval teha dna-analüüsi järgi räppetompudest ja väljaheidetest. Keskkonnametile me oleme seda väljendanud nii kohtumistel kui ka kirjaliku tagasisidena sellele loa eelnõule, aga reaalset soovi keskkonnaametil seda arvesse võtta või kaalutlusotsust teha ei paista," ütles ühingu juht Kaarel Võhandu.

"Tegelikult just seda dna või geneetilist materjali saada kätte sealt räppetompudest ja väljaheidetest on väga keeruline. Ja proovid, mis nüüd võetakse nendest lastud kormoranide magudest, tegelikult säilitatakse ka hilisema võimaliku dna-uuringu jaoks," selgitas Roose.

Keskkonnaamet jällegi ütleb, et väljaheidete dna-d uurida on oluliselt kallim ja keerukam kui lindude magude sisu uurida.