Hiina suursaadik Prantsusmaal Lu Shaye andis eelmisel nädalal sealsele telekanalile intervjuu, milles seadis kahtluse alla endiste nõukogude liiduvabariikide praeguse suveräänsuse ehk siis seadis kahtluse alla ka Eesti iseseisvuse.

"Sellel Hiina suursaadikul Prantsusmaal on ka varem selliseid tööõnnetusi juhtunud. Üks varasemaid näited on see, kuidas ta ütles, et Taiwani inimesed pärast vallutamist tuleks saata ümberõppeasutustesse," kommenteeris Frank jüris "Välisilmas".

Seekordne sõnavõtt võis teaduri hinnangul olla aga suunatud Euroopa Liidu ühtsuse pihta. "Arvestades seda konteksti, mille järel sellise seisukohaga esineti – vahetult pärast Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni visiiti Hiinasse –, siis see kindlasti jätab sellise mulje, et võis olla tahtliku torkega Euroopa Liidu ühtsuse pihta," selgitas Jüris.

Jürise sõnul oskab Peking väga oskuslikult ära kasutada teistes ühiskondades juba olemasolevaid lõhesid.

"Pikas plaanis selliste väikeste, juba ühiskondades olemasolevate lõhede suurendamine ja võimendamine kindlasti on Hiinale kasulik. Mida lõhestunum Euroopa ja lääs on, seda lihtsam on Hiinal ja ka Venemaal oma poliitikat dikteerida. Ja selliseid ebakõlasid, millel tegelikult juba on mingis mõttes kandepind olemas, Hiina oskab väga hästi ära kasutada," ütles ta.

Jüris ei arva, et Hiina ja Eesti suhted suursaadiku sõnavõtu ja Eestis resideeruva Hiina ajutise asjuri välisministeeriumisse kutsumise pärast oluliselt muutuvad.

"Kui me mõtleme kas või sellele, et nii Hiina kui ka Venemaa näevad Nõukogude Liidu lagunemist ikkagi veana, küll erinevatel põhjustel, aga üldprintsiipides ollakse ühel meelel. Ja kui mõtleme Ukrainas käiva sõja peale, siis mõlemad ikkagi näevad sõja tekkepõhjusena NATO laienemist. Ma ei usu, et Euroopa või Eesti neis küsimustes oleks nõus tegema mingeid järeleandmisi või ümber orienteeruma. Mõttelises vastasseisus me jääme üsna kindlalt teisele poole mõttelist rindejoont," selgitas ta.

Hiina on pakkunud end vahendama rahukõnelusi Venemaa-Ukraina sõjas. Jürise sõnul on Hiina küll üritanud jätta endast muljet kui neutraalsest osapoolest, kuid tegelikult hoiab riik ikkagi Venemaa poole.

"Kui mõtleme kas või täiemahulise sõja alguse peale, siis selle algusest saadik Hiina kas või infosõjas on Venemaale kindlasti ulatanud abikäe. Samamoodi aitab Hiina Venemaa majandust hoida pinnal suurenenud kaubavahetusega. Ja juba on esimesi näiteid, kuidas Hiina on tarninud Venemaale tsiviil-militaartehnoloogiat. Ja on esimesed näited n-ö relvastusest – kui ma õigesti mäletan, siis olid automaadid, mis olid tollis tembeldatud jahirelvadeks. Sellised esimesed arglikud sammud. Ja sõnades võib-olla tõesti üritatakse näida neutraalsed, aga tegudes ollakse pigem üsna kindlalt Venemaa poolel," selgitas teadur.