Hiina ajutine asjur Eestis käis välisministeeriumis aru andmas
Hiina suursaatkonna ajutine asjur Meng Jianhua käis esmaspäeval välisministeeriumis, et selgitada Hiina Prantsuse-suursaadiku väljaöeldut, justkui ei oleks Nõukogude Liidu lagunemisel tekkinud riigid rahvusvahelise õiguse järgi suveräänsed riigid.
Välisministeerium kutsus välja Hiina saatkonna asjuri Meng Jianhua, et avaldada rahulolematust Hiina saadiku Prantsusmaal Lu Shaye väidetele, mis seadsid kahtluse alla Nõukogude Liidu lagunemisel iseseisvunud riikide suveräänsuse ja Krimmi kuulumise Ukrainale, teatas välisministeeriumi pressiteenistus.
Meng Jianhua ütles pärast ministeeriumis käiku ERR-ile, et Lu Shaye öeldu puhul oli tegemist arusaamatusega ning et Eesti on suveräänne riik. "Jah, loomulikult.
Loomulikult on iseseisev, suveräänne riik," ütles ta.
Vastates küsimusele, kas Krimm on Ukraina oma, soovitas ajutine asjur vaadata Hiina kaarti. "Võite vaadata Hiina kaarti. Hiina kaardil on Krimm Ukraina osa," ütles Meng Jianhua.
Välisministeeriumi Aasia, Vaikse ookeani piirkonna, Lähis-Ida ja Aafrika osakonna peadirektor Kristi Karelsohn küsis asjurilt selgitusi ning ütles, et isegi kui tegemist oli saadik Lu isikliku seisukohaga, on tegu Hiina ametliku esindajaga. "Loodame, et Hiina esindajad hoiduvad edaspidi selliste seisukohtade avaldamisest," vahendas ministeerium Karelsohni sõnu.
"Usume, et tegemist on üksiku intsidendiga ning loodame, et see ei kahjusta Eesti ja Hiina suhteid," sõnas Karelsohn ning lisas, et Eestil oli hea meel näha Hiina välisministeeriumi pressiesindaja avalikku selgitust ning kinnitust selle kohta, et Hiina ametlik seisukoht ei ole muutunud ja Hiina valitsus tunnustab Eesti staatust suveräänse riigina.
Hiina saadik Pariisis Lu Shaye ütles Prantsuse telesaates, et endistel Nõukogude Liidu vabariikidel pole kehtivat staatust rahvusvahelise õiguse järgi.
Välisminister Margus Tsahkna nimetas Hiina Prantsusmaa-saadiku väiteid valeks ning tuletas meelde, et Eesti on rahvusvahelise õiguse järgi suveräänne riik juba 1918. aastast ning seda deklareeris 1994. aasta ühisavalduses president Lennart Meriga ka Hiina president Jiang Zemin. "Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust, mis hõlmab ka Krimmi kuulumist Ukrainale, kinnitas Hiina samuti 1994. aastal Budapesti memorandumiga liitudes," lisas Tsahkna.
Toimetaja: Aleksander Krjukov, Mait Ots, Tarmo Maiberg