"Olenemata sellest, kas Lu väljaütlemised olid amatöörlik viga või kavandatud provokatsioon, on Hiina saadik vaid ühes intervjuus ühendanud Euroopa Liidu, sundinud Prantsusmaad (Hiina vastu - toim.) sõna võtma ja täielikult diskrediteerinud [Hiina presidendi] Xi Jinpingi retoorikat Euroopa uue julgeolekuarhitektuuri ehitamise kohta," kommenteeris väljaanne Politico esmaspäeva hommikul.

"Endistel Nõukogude Liidu liikmesriikidel ei ole rahvusvahelises õiguses suveräänse riigi tegelikku staatust," ütles Hiina suursaadik Lu Shaye Prantsuse telekanalile LCI antud intervjuus ning lisas vastuseks küsimusele, kas Krimm kuulub Ukrainale: "See sõltub sellest, kuidas te probleemi tajute."

Hiina diplomaadi sõnadele, mis sisuliselt seadsid kahtluse alla mitme riigi õiguse eksisteerida, reageerisid juba nädalavahetusel Eesti, Läti ja Leedu välisminister, kes kõik kutsusid selgitusi andma Hiina saatkonna juhid oma riikides. Leedu välisminister Gabrielius Landsbergis ütles Politicole, et Lu kommentaarid tõestasid, et Vilniuse otsus lahkuda kahe aasta eest Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ja Hiina niinimetatud 17+1 grupist oli õigeaegne.

Kuid Hiina saadiku sõnad sundisid ka Pariisi kiiresti reageerima, mis tegi Lu-le kiire noomituse, märkis Politico. Prantsusmaa valitsus teatas, et võttis Lu sõnad kohkunult teadmiseks ja tuletas meelde, et Ukraina suveräänsust tunnustasid, siis kui Ukraina ühines 1991. aastal ÜRO-ga, kõik ÜRO liikmed, sealhulgas Hiina. Pariis palus ka Pekingil selgitada, kas Lu sõnad peegeldavad Hiina ametlikku seisukohta.

Arusaadavalt pahandas ka Ukraina. "Imelik on kuulda absurdset versiooni Krimmi ajaloost riigi esindajalt, kes suhtub oma tuhandeaastasesse ajalukku nii punktuaalselt," ütles Ukraina presidendi nõunik Mõhhailo Podoljak.

Lisaks kutsusid rohkem kui 80 Euroopa Parlamendi ja Euroopa riikide parlamentide liiget, sealhulgas paljude parlamentide väliskomisjoni esimehed, Prantsusmaad Lu-d välja saatma, kuulutades ta persona non grata'ks.

Politico märgib ka, et Hiina diplomaadi sõnad tegid karuteene Pekingile, mis lootis Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni hiljutistele sõnadele tuginedes ära kasutada erimeelsusi EL-i ja NATO-s ning haarata endale rahusobitaja positsioon Ukrainas. Nüüd aga tegi Pekingi suursaadik kannapöörde ja lõi hoopis omavärava, tõdes väljaanne.

Kuna esmaspäeval kogunevad Luxembourgis Euroopa Liidu välisministrid, siis saab peagi näha, kas nad teevad selles küsimuses ühisavalduse. Igatahes on Läti välisminister Edgars Rinkēvičs juba öelnud, et kutsub EL-i üles mõistma hukka Hiina suursaadiku vastuvõetamatud avaldused Prantsusmaal. Samuti olevat ühe teise EL-i riigi kõrge diplomaat ütles Politicole öelnud, et EL peaks ühiselt Hiinalt selgitust küsima.