Liivi instituut on Riias küll Läti ülikooli osa, aga kogu eelarve peab kokku saama projektirahast. Kerge selle ülesande täitmine pole.

Ligi viie aasta eest nullist tegevust alustanud Liivi instituut on saavutanud rahvusvahelise tuntuse ja teisipäeval esitleti uut internetipõhist keeleõppematerjali. Liivi pärandi aastal on see hea uudis.

Liivimaaga seonduv on nii Läti kui ka Eesti lugu. Lätis on küll liivi keel kirjas põhiseaduses ning selle keele ja kultuuri arengusse panustama kohustab riiki lausa kolm eri seadust, kuid see töö on suuresti instituudi asutajate ja töötajate endi õlul.

"Teema, millega oleme hakanud tegelema, on, et igal liivlasel – olgu ta laps, noor või täiskasvanu – oleks kättesaadav pidev liivi keele õpe, kui ta seda soovib. Midagi sellist pole meil nüüd olnud juba peaaegu 80 aastat. See on pikk ja keeruline töö, sest meil pole normaalseid õppevahendeid, õppeprogramme ega õpetajaid, kuna liivi kogukond on väga väike," lausus Liivi instituudi juht Valts Ernštreits.

Läti ülikoolis eesti keelt õppivad noored näitasid president Alar Karisele, kui hästi nad on lühikese ajaga õppinud eesti keelt rääkima. Motiive võib olla erinevaid, olgu selleks Metsatöllu fännamine või tulevane töö.

"Tahtsin õppida soome keelt. Aga nüüd, kui ma astusin Läti ülikooli, sain tuttavaks ka eesti keelega. Ja see oli mulle väga huvitav kogemus," ütles Läti ülikooli soome-ugri programmi üliõpilane Alberts Timofejevs.

Eesti keele õppega Lätis ja vastupidi on nagu on. Riias tegutseb Eesti põhikool, gümnaasiumiastmes saaks keelt õppida Põhjamaade gümnaasiumis, kuid seal pole rühma juba mitu aastat huvinappuse tõttu kokku saadud. Läti ülikoolis on eesti keel soome-ugri bakalaureuseõppe üks osa, magistriõppe võimalust aga Riias pole.

"On võimalus minna suveülikooli õppima, on võimalik Erasmusega mitte teistesse kõrgkoolidesse õppima," lausus Läti ülikooli eesti keele lektor Ieva Spolite-Jansone.

"Paljuski ju taandub keeleõpe sellele, kas on inimest, kes võtab selle endale südameasjaks – mina õpetan liivi keelt või mina õpetan siin, Lätis, eesti keelt. Nii et need inimesed tuleb üles otsida. Nemad on need, kes leiavad, kes tahavad õppida. Küsimus on alati motivatsioonis – miks ma peaksin seda keelt õppima? Sest aega on meil kõigil niipalju, kui meil on. Aga ma usun, et piiriäärsed alad võiksid küll üksteise keelt tunda," lausus president Alar Karis.