Ukraina sõja algusest alates on riik pakkunud peavarju ligi 24 000 põgenikule ning selleks on kulunud 41 miljonit eurot. Suurema osa summast on saanud Tallink. Mullu aprillis sõlmitud leping läks riigile maksma ligi 17 miljonit eurot. Uus leping sõlmiti detsembri alguses ning toona lähtus amet siseministeeriumi prognoosidest, et tuleb uus põgenikelaine. Seni on see riigile maksma läinud 7,5 miljonit eurot.

"See valmisolek maksab ja see oli ainus võimalus seda valmisolekut tagada. Kui ma panen selle ajateljele, kus me oleme majutanud inimesi Tallinkis, ka siis tuleb see odavam – kuus ca 1,5, 2 miljonit odavam –, kui me oleksime seda teenust pakkunud majutusasutustes," ütles sotsiaalkindlustusameti (SKA) kriisireguleerimise osakonna juht Vadim Ivanov.

Ivanovi sõnul on kõik majutusasutused leitud riigihankega ning Tallink võitis konkursi, kus otsiti võimalust majutada kuni 2000 inimest ning üks nõue oli, et majutuskoht oleks täielikult SKA käsutuses, sõltumata sellest, kas kohad on täidetud või mitte. Koos toitlustusega on Tallink teeninud veidi alla 30 miljoni euro.

"Ühelt poolt on kindlasti tulud, mis tulevad sellistest lepingutest, aga ära ei tohi unustada, et selliste lepingutega kaasnevad ka kulud, sinna hulka käivad ka sadamatasud, laevakütuse kulud, sest laev, mis seisab kai ääres, tarbib kütust, ja loomulikult ka personalikulud," ütles Tallinki kommunikatsioonijuht Katri Link.

Sotsiaalministeerium plaanib kontrollida majutusasutustega sõlmitud lepingud, täna peab ministeeriumi kantsler Maarjo Mändmaa Tallinkiga sõlmitud lepingut igati põhjendatuks.

"Hangiti partnerid, kelle juures saaksid põgenikud pikemalt kui kuu, kaks olla ja kelle puhul ei ole ka seda muret, et on peal varasemad broneeringud, nii nagu hotellides ja majutusasutustes tol korral oli," ütles Mändmaa.

Põgenike majutamine oli tulus äri ka paljudele hotellidele. Männikul asuva Džingli hotelli juhataja Pilary Viin ei salga, et põgenike majutamine langes aega, mil hotellide täitumus oli koroona tõttu halb.

"Sotsiaalkindlustusamet tegi meile natukene enne sõja algust päringu, olime neile saatnud pakkumise, neil olid olemas meie kontaktandmed ja kui vajadus majutusteenuseks tekkis, siis võeti meiega ühendust," ütles Viin.

Hotellis on 750 tuba ja veebruari lõpust kuni septembri alguseni olid vahelduva eduga kõik toad põgenike käsutuses. Kui mullu esimeses kvartalis oli hotelli käive ligi 238 000 eurot, siis kolmandas kvartalis juba ligi kolm miljonit ehk käive kasvas 13 korda. Džinglis elas kokku üle 3200 inimese ning riik maksis nende majutuse eest ligi viis miljonit eurot.