Ehitised, mis kohe ja otseselt sõdurite ettevalmistust ei toeta, jäävad välja valmivast keskpikast arengukavast, mis kehtestatakse neljaks aastaks. Kuna selle koostamine alles käib, pole nimekiri ka valmis.

Veiko-Vello Palm ütles, et kaitsevägi on aastaid kaalunud, milliste taristuprojektide asemel peaks ostma lisarelvi ja laskemoona. Osa taristuprojekte ongi ümber hinnatud ja edasi lükatud kergema julgeolekuolukorra ajaks.

"Asjad, millest me kokku hoiame, on asjad, kui me tahaks näiteks ehitada uuema maja mingisuguse võime jaoks, kus meil tegelikult taristu on juba olemas. Me räägime sellistest uurimist ja teadustööd toetavast taristust ja mitte niivõrd väljaõppega tegelevatest üksustest," rääkis Palm.

Kaitseministeeriumi keskpika, nelja-aastase arengukava otsused langevad kuu aja jooksul. Selles on taristust need objektid, mille ehitust edasi ei lükata.

"Need taristuobjektid, mis toetavad meie uusi võimeid - näiteks 2. brigaadi soomukid, varitsev õhuründemoon, laskemoon, täiendavad liikursuurtükid - kõik need võimed peavad saama ka asjakohase taristu hoiustamiseks, väljaõppeks jne," ütles kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler Tiina Uudeberg

Osa objekte lükkub edasi 10-aastase arengukava tagumisse otsa. Mis nimelt, selle üle arutelud käivad.

"Oletame tinglikult öeldes, et me hindame, et Venemaa muutub jälle Eestile ohtlikuks mõne aasta jooksul. Kui me seda taristuobjekti mõne aasta jooksul valmis ei saa või kui ta mõne aasta jooksul otseselt Eesti riigikaitsesse ei jõua panustama hakata, siis tõenäoliselt otsustame, et hakkame selle ehitamisega mõni aasta hiljem pihta," ütles Veiko-Vello Palm.

Väljaõppealasid ja -rajatisi, mis toetavad kohe, otseselt ja kiiresti sõdurite väljaõpet, edasi ei lükata. Samuti meie ja liitlassõdurite elutingimustes mööndusi ei tehta, ütles Palm.