Nõgene oli reedel külaline Raadio 2 hommikuprogrammis ja kommenteeris uue valitsuse maksumuudatusi, mis puudutavad väga otseselt ka sektorit, kus Tallink tegutseb. Nõgene ütles, et ta toetab valitsust riigieelarve kordategemise plaanis, kuid seda tuleks teha nii, et erinevate sektorite konkurentsivõime naabritega võrreldes ei kannataks.

"See, et riigieelarve on tuksi keeratud ja see tuleb korda teha, selle vastu ei ole ilmselt mitte keegi. Toon ühe näite ehk kui seda korda ei tehta, siis 2025. aastaks ennustati, et riik maksab puhtalt intressideks 400 miljonit eurot. See on suurem summa kui kogu kultuuriministeeriumi eelarve kokku. Kas me tahame, et see raha läheb lihtsalt tühja?" rääkis Nõgene.

Ta rõhutas, et kõikide nende maksutõusudega, mida valitsus plaanib, eriti nendega, mida plaanitakse teha 2025. aastast, tasuks väga põhjalikult läbi analüüsida, kas see muudatus annab ka reaalselt soovitud tulemuse riigile.

"Siin nädala jooksul on ka numbrid muutnud. Kui algselt oodati, et sealt (hotellide jt majutusasutuste käibemaksu tõusult - toim) saadakse riigile 38 miljonit, siis tänaseks on see kukkunud 20 miljoni peale. Järelikult analüüsi pole või on see väga kiiresti tehtud. Küsimus ei ole ju ainult hotellide käibemaksus, küsimus on ka selles, mida need inimesed siin kohapeal tarbivad ja sealt saadavas käibemaksus. Ja meie Tallinkis näeme trendi, et meie põhiturult Soomest inimesed küll tulevad Tallinnasse, aga nad lähevad õhtul koju tagasi. Ehk trend jääda ööbima väheneb, mis on ohusignaal," sõnas Nõgene.

Ta tõi võrdluse, et kui hotellisektor teenis viimasel kriisieelsel aastal 2019 kokku 29,5 miljonit kasumit, siis peab arvutustes olema mingi error, kui valitsus arvab, et käibemaksu tõusuga saadakse endale 38 miljonit eurot.

"Ma saan aru, et ka majutusasutuste käibemaksu peab tõstma, aga kas seda peab tegema 13 protsenti ja korraga? Kindlasti on ka muid lahendusi, et seda teha rahulikumas tempos. Ja anda ka pikaajaliselt naaberriikidele signaal, et selliselt liigutakse. Sest see maks võiks olla seotud naaberriikidega ehk et ta ei vähendaks meie konkurentsivõimet. Aga et tõstma peab, sellest saavad kõik aru," nentis Nõgene.

Samas tõi ta välja, et kui inflatsioon on kõrge ning tulevad uued maksud, siis tiheneb konkurents sellele, millele inimene oma raha kulutada saab.

"Tallinna-Helsingi vahel on turg 79 protsendi peale võrreldes 2019. aastaga ehk see ei ole siiani taastunud. Järelikult on ka Soomes hinnatundlikke kliente. Soomlased küll reisivad, aga meie hinnangul reisivad harvemini. Mis on positiivne paradoks meie jaoks, siis nüüd on kõrge inflatsioon jõudnud ka Soome ja Rootsi. Et selles kontekstis Eesti muutub natuke odavamaks."

Rootslaste hirmu tõttu Riia-Stockholmi liini ei avata

Samas on rootslaste seas hirm Balti riikidesse reisida ja see on tekkinud seoses Ukraina sõjaga. Nõgene ütles, et hirm on rohkem seotud Läti ja eriti Leeduga.

"See on ka põhjuseks, miks me pole uuesti avanud Riia-Stockholmi laevaliini. Reisijaid oleks liiga vähe ja laevu ei oleks võimalik nulli viia. Ehk on inimesi, kes kardavad ja kes ei karda, aga üldine arusaam Rootsis on, et kui on võimalik kuskile mujale reisida (kui Baltikumi - toim), siis reisitakse mujale."

Alkoholiaktsiisi tõstmise ja Soome turistide võimaliku kaotamise pärast Nõgene ei muretsenud, sest Eesti ja Soome aktsiiside vahe on piisavalt suur.

"Pigem ma loodan, nagu seda on ka lubatud, tehakse seda sünkroonis lätlastega. Kui suudetakse kokku leppida, et Eesti ja Läti tegutsevad koostöös, siis ei ole seal mingit probleemi," sõnas Paavo Nõgene.