Eesti elanik palus õiguskantslerilt selgitust, kuidas kujuneb erihoolekandeasutuse majutus- ja toitlustusteenuse hind ehk omaosalus. Avaldaja ei mõistnud, miks tal tuleb igal aastal maksta AS-i Hoolekandeteenused Türi Kodule erinev summa, kuigi teenuse sisu ei muutu.

Oma avalikus vastuses soovitas Madise erihooldusteenuse kasutajate õiguste ja huvide paremaks kaitseks sätestada SKA ja teenuseosutaja vahelises lepingus klausel ootamatute hinnatõusude vastu. "Inimesele peaks olema ettearvatav, millal ja kui palju võib teenuse hind korraga tõusta. See annab ka kindluse, et pärast erihooldekodusse elama asumist ei pea inimene mõne aja möödudes pelgalt raha pärast kohast loobuma," lisas ta.

Õiguskantsler tuletas SKA ametnikele meelde, et riik on mõnel juhul pidanud vajalikuks teenuse hinna kasvu reguleerida.

"Näiteks on erakooliseaduses sätestatud, et kahe õppeaasta vahel võib õppemaksu suurendada kuni kümme protsenti, kui erakooli pidaja ja õpilase vaheline leping ei sätesta teisiti. Samasugust põhimõtet võiks rakendada ka erihoolekandeteenustes. Sellisel juhul oleks hinnatõus erihoolekandeteenuse saajale või tema eestkostjale ettearvatavam ja ka paremini mõistetav," sõnas Madise.

SKA erihoolekande ja rehabilitatsiooni talituse juhataja Lagle Kalberg ütles ERR-ile, et amet on igati nõus õiguskantsleri mõttega, et inimene, kes vajab erihoolekandeteenust või tema eestkostja, peab saama üheselt aru, millest toitlustus- ja majutuskulu koosneb, milliste lisateenuste eest ta maksab ja kuidas see hind igal aastal kujuneb.

"Kõrgem omaosaluse tasu peab olema vastavuses pakutavate lisahüvede väärtusega. Näiteks on asutuses paremad turvalisuse nõuded ja mugavustingimused. Sotsiaalkindlustusameti ja teenuseosutaja vahel sõlmitavas baaslepingus on kirjas, et teenuseosutaja võib üks kord aastas teenusesaaja poolt makstavat omaosaluse summat muuta. Hetkel oleme lepingut ka uuendamas," selgitas Kalberg.

Ta märkis ka, et sotsiaalministeeriumil on plaanis üle vaadata tervisekaitsenõudeid puudutav osa ehk millised on täpsemalt need spetsiifilised miinimumnõuded majutusele ja toitlustusele, mille eest teenuseosutaja tohib üldse küsida isikult või eestkostjalt suuremat omaosalust.

"Saame omalt poolt kinnitada, et õnneks ei ole esinenud olukorda, kus inimene on pidanud erihoolekande teenuskohast loobuma seetõttu, et teenuseosutaja on muutnud omaosaluse summat," lisas Kalberg.

Erihoolekandeteenused on suunatud inimestele, kellel on psüühikahäire diagnoos või intellektipuude ja kes vajavad oma vaimse tervise olukorra tõttu igapäevaelus juhendamist, nõustamist, kõrvalabi ja järelevalvet erihoolekande tegevusjuhendaja poolt ning kellele teiste sotsiaalhoolekande abimeetmetega ei ole võimalik vajalikku abi osutada.

SKA tasub teenuseosutajale inimesele osutatud teenuste eest arvete alusel. Kogukonnas elamise teenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse korral peab inimene ise maksma toidu ja majutuse eest ehk teenusel on omaosalus – maksimaalne riigi osalus kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Kui inimesel ei jätku raha omaosaluse eest tasumiseks, saab ta taotleda SKA-st puudujääva osa hüvitamist.