Õiguskantsleri sõnul peaks vanglad sisse seadma ohutud rahunemiskambrid (mida ta on juba esile toonud ka kahe eelmise aasta samateemalises arvamuses). Lisaks leidis Madise ka, et kinnipidamisasutustes peaks olema ka rebenemiskindlad voodilinad.

"Seda vajadust kinnitab taas vanglas aset leidnud enesetapujuhtum, kui kasutati voodiriietest rebitud riba," kirjutas Madise.

Eelkõige tõi Madise kirjas esile probleeme vanglate töös suitsiidsete mõtetega kinnipeetavate suhtes.

Madise sõnul toodi ühe enesetapu kohta koostatud analüüsis välja, et äsja vanglasse saabunud ja lukustatud kambrisse paigutatud suitsiidse inimesega suheldi liiga vähe.

"Õiguskantsler on pikka aega vanglatele südamele pannud, et eraldi tuleb tähelepanu pöörata üksikvangistuses viibijatele. Rahvusvaheliste kinnipidamisstandardite järgi peaks üksikvangistuses inimesele võimaldama vähemalt kaks tundi päevas tähenduslikult suhelda. See suhtlus peaks toimuma vahetult, ilma füüsiliste (nt toiduluugi kaudu vms) tõketeta, ning võimaldama empaatilist inimlikku kontakti," tõi ta välja.

"Vanglad ja vanglates töötavad tervishoiutöötajad peaksid paremini läbi mõtlema, kuidas tagada üksikvangistuses viibijate ja suitsiidsete inimeste igapäevane jälgimine ning sisuline inimlik suhtlus nendega. See võib aidata ära tunda ja ennetada kõige raskemaid tagajärgi," võttis Madise kokku kinnipeetavate ja vanglatöötajate suhtluse.

Lisaks tõi õiguskantsler esile vangla sisekontrolli tähelepaneku, et vangivalvurid ei teinud igatunniseid ringkäike korrapäraselt või piisavalt hoolikalt ning ühel juhul märgati alles mitu tundi hiljem, et videovalvega kambris viibiv inimene on surnud.

Eesti vanglates suri 2024. aasta septembrist alanud jälgitud aasta jooksul viis inimest.

Kolm inimest sooritasid enesetapu, kaks inimest surid terviseprobleemide tõttu. Lisaks avastasid vanglateenistujad, et pääslast vangla territooriumile sisenenud bussis oli politsei- ja piirivalveameti kainenema toodud inimene surnud.