Eelmisel aastal registreeriti Eestis 20 400 uut sõiduautot. Kui mullu oleks kehtinud CO2-heitmel põhinev automaks, tulnuks seda tasuda 16 100 sõiduki omanikul. Registreerimismaksust oleks pääsenud umbes 4300 sõidukit, mille CO2 heide jääb alla 120 grammi kilomeetri kohta.

Keskmiselt tulnuks uute autode pealt tasuda heitme alusel 1843 eurot registreerimistasu ning riik kogunuks sedasi ligi 30 miljonit eurot maksu.

Mullu registreeriti Eestis esmakordselt üle 26 000 kasutatud auto. Registreerimistasu pidanuks maksma neist ligi 20 000 auto eest.

Alla normi heitmega jäi 4300 sõidukit. 2400 müüdud sõidukit olid aga ilma CO2 näiduta ehk nende puhul tuleks riigil lähtuda mingist muust näitajast. Kasutatud autode eest tulnuks maksta keskmiselt 2032 eurot ühekordset registreerimistasu ning riik teeninuks nende pealt 40 miljonit eurot maksu.

Iga-aastast heitmepõhist automaksu pidanuks mullu maksma ligi 400 000 sõidukit. Maksust pääsenuks 56 200 sõiduki, mille CO2 heide jääb alla 120 grammi/km. 109 000 sõiduki puhul on aga CO2 heitenorm teadmata.

Nende ligi 400 000 sõiduki pealt kogunuks riik 39,3 miljonit eurot aastast automaksu. Seega ainuüksi registreerimismaksude ja iga-aastase maksu pealt tuleks sõiduautode pealt riigile kokku umbes 110 miljonit eurot. Neile lisanduvad veel kaubikud.

Kui lähtuda transpordiameti töödokumendis välja toodud maksumääradest, peaks sõiduautode ja kaubikute maksustamine tooma kokku plaanitud 120 miljonist isegi suurema summa ehk 137,8 miljonit eurot.

"Seal see summa tuleb isegi suurem, aga tegu on algse töödokumendiga ja kindlasti see võib olla aluseks, aga tegu pole lõpliku dokumendiga, et siin konkreetsetest numbritest rääkida," ütles AMTEL-i tegevjuht Meelis Telliskivi.

Transpordiameti dokumendi esialgset iseloomu rõhutab ka rahandusministeeriumi asekantsler Evelyn Liivamägi.

"Täna on väga vara öelda, mida ja kui palju maksustame. See saab välja töötatud lähima paari kuuga," ütles Liivamägi.

Siiski saab maksu arvestamisel ilmselt üheks oluliseks kriteeriumiks see, kui palju auto CO2 õhku paiskab.

"Üheks komponendiks see tõenäoliselt saab, aga kas ta saab olema aastamaksu komponent, kas ta saab olema auto registreerimisel kaasneva maksu komponent, need küsimused on tänasel päeval veel lahtised," sõnas Liivamägi.

Registris on aga ka umbes 109 000 sõiduautot, mille CO2 heidet polegi näidatud.

"Seda CO2 näitu on liiklusregister hakanud pidama kümmekond aastat tagasi, aga Eesti autopark on päris vana ja meil on registris ka sõidukid, kus neid andmeid ei ole olemas. Siin on läbirääkimiste küsimus, mis nendest sõidukitest saab," rääkis Telliskivi.

"On võimalik CO2 heidet eeldada teiste näitajate pealt, aga on ka variant, et ainult uutel autodel, nende registreerimisel arvestatakse CO2 heidet. Ja vanemate autode puhul CO2 eraldi näitajana ei saa arvesse võetud. Nende maksu arvestatakse teiste näitajate pealt, näiteks võimsus, kaal, vanus. Variante on mitmeid," ütles Liivamägi.

Liivamäe sõnul peaks juuliks olema valmis automaksu kehtestamise põhialused, mis läheks tutvumiseks laiemale ringile ning sügiseks valmiks selle põhjal juba lõplik eelnõu.