Kütuseekspert: kavandataval kujul ei täida automaks keskkonnaeesmärke

Kütuseekspert Alan Vahti sõnul ei kanna automaks seni jutuks olnud kujul eesmärki suunata tarbijaid tegema valikut keskkonnasäästlikumate sõidukite kasuks ning maksu keskkonna eesmärk on seni defineerimata.
Vaht on võrrelnud mudeleid, mis on saadaval nii elektri- kui bensiini- või diiselmootoriga ning teinud nende omamiskulude võrdlusi.
Transpordiameti ettepaneku järgi jääksid registreerimismaksust ja CO2-maksu alt välja autod, mille CO2 heide jääb alla 120 grammi kilomeetri kohta. Luksusautomaksu peaks tasuma autodelt, mille hind ületab ilma käibemaksuta 60 000 eurot.
Vahti toodud võrdluse järgi leidub autosid, mille puhul tähendab sama automudeli puhul kütusevalik konkreetse piiri ületamisel maksu rakendumist, oluliselt keskkonnasäästlikumaks see aga valikut ei muuda.
"Kui võtta näiteks Škoda Octavia ja Seat Leon, mis on rohkem massidele kättesaadavad autod – kui diislikütuse puhul võib see auto jääda alla 120 grammi kilomeetri kohta, siis samal ajal bensiinimootori korral jääb üle 120 ehk rakendub automaks," kirjeldas Vaht.
"On autosid, mis on pistikhübriidid, mille heide on 30–40 grammi ja autosid, millel on näiteks 90 grammi – hetkel on võetud ühe puuga kõik, mis on alla 120, nendel automaksu ei rakendu. Tegelikkuses, mis juhtub, on see, et vaadatakse, et 120 on piir, vaadatakse selgelt piiri ja kui sätin autoostu selliselt, et oleks 115 grammi, versus bensiini korral 125 grammi, siis on küsimus, kas keskkond sellest võidab, mis on selle automaksu eesmärk?" sõnas Vaht.
Vahti sõnul on automaksu rakendamisel pigem fookuses eelarveaugu lappimine kui keskkonnasääst. "Kas keskkond päriselt võidab sellest, kui inimene ostab bensiiniauto asemel diiselauto, mille korral ta saab võtta auto, mille heide oleks alla 120? Päriselt keskkond sellest paremaks ei muutu," rääkis Vaht.
Vahti hinnangul on oluline märkida, et automaks ei rakenduks enamikule elektriautodele, vaid üksnes neile, mille hind ületab 60 000 eurot.
Vahti hinnangul tekib ebavõrdsus ka pistikhübriidide korral, mille korral automaksu ei tasu nii need, kes auto akut ei lae ja sõidavad heitmearvestusest enam kütust põletades, kui ka need, kes läbivad oma sõidud peamiselt elektrit kasutades.
"Samuti ei võta ettepanek arvesse, millise kütusega konkreetne auto tegelikult sõidab. Hea näide on CNG-auto, mis saab Eestis sõita biometaaniga, mille CO2-heide on miinusmärgiline, kuid samal ajal on autole pandud heitenumber eeldusega, et see sõidab fossiilse kütusega. Sama probleem tekib tulevikus ka e-kütuste osas," ütles ta.
Päriselt toimiva automaksu kehtestamiseks peaks Vahti hinnangul olema ambitsioonikam ja mõtlema, kuidas suunata autoomanikke suuremaid keskkonnavõite saavutama.
"Hetkel kahjuks jääb rohkem pinnale, et seda tehakse eelarvetasakaalu saamiseks, aga keskkonnaeesmärk ei ole defineeritud ja võib-olla peaks mõtlema ka seda, et kui selline maks peale pannakse, mismoodi neid kogutavaid vahendeid kasutatakse, kas näiteks alternatiivkütuste taristu ülesehitamiseks, toetatakse sellest vaesemat elanikkonda, kes maal ühistranspordiga hästi liikuma ei saa," rääkis Vaht.
Vaht tõi näiteks Norra, mis kogus automaksu selge visiooniga suunata see nullheitmega autode ostutoetuseks.
Toimetaja: Barbara Oja