Tavaliselt satuvad võõrliigid Eesti vetesse inimese abiga. Kas lastakse neid veekogudesse tahtlikult või laevade ballastiveega.

Teadlased avastavad võõrliike kalastikuseire käigus ja nõnda on Narva jõe alamjooksult leitud ogapõskset vähki juba lausa mitmest mõrrast.

"Kahjuks see ei ole hea uudis, üsna murelik tuleb olla. Eriti näiteks selle ogapõskse vähi puhul, kes ju kannab meie jõevähile ohtlikku vähikatku ja on ise sellele immuunne. Ausalt öeldes see oli meie jaoks suur uudis, et me siin üldse nägime, sest ogapõskset vähki on nähtud siit üsna kaugel ennem, Pärnu jõe alamjooksul. Kui nädala eest me näiteks teadsime, et on siin üks punktleiukoht, siis täna me juba teame, et kolmes punktis alamjooksul on see vähk täitsa olemas," rääkis keskkonnaagentuuri kalastikuekspert Einar Kärgenberg.

Kalateadlaste sõnul saaks võõrliikide levikut mingil moel tõkestada kuival maal, kuid vee all seda teha ei saa. Lootus on Narva tammile, mis ogapõsksel vähil Peipsi poole liikuda ei luba.

"Peipsini ja siis edasi Emajõge pidi Tartusse ja Võrtsjärve. See süsteem, varem või hiljem, ma ikkagi kardan, et võetakse selle vähi poolt üle. Mida aeglasemalt ta siit edasi pääseb, seda parem. Aga kõige kurvem stsenaarium on see, et lõpuks meie kohaliku vähi asemel hakkame nägema neid liike," sõnas Eesti loodushoiukeskuse kalateadlane Meelis Tambets.

Üldiselt on teadlased sunnitud tõdema, et võõrliikidel on Narva jões üsna hästi läinud. Ogapõskse vähi taustal ujuvad rõõmsalt mitu aastat tagasi Narva jõkke ilmunud unimudilad ja lontmudilad. Teadlased paluvad võõrliike mitte levitada ja püütud isendeid jõkke mitte tagasi lasta.