Tänavu juulist taastub haigushüvitiste maksmisel koroonaeelne kord ning haigushüvitist hakatakse taas maksma alates neljandast päevast.

Sikkuti sõnul oli teisest päevast haigushüvitise maksmine sotsiaaldemokraatide soov, kuid koalitsioonis selles konsensust ei leidnud. Tervisekassa analüüsis ei tulnud välja ka see, et sellel oleks olnud märkimisväärset mõju.

Pikem hüvitamine tasus end Sikkuti hinnangul siiski ära. "Koroonaajal arvestades, kui palju oli teadmatust, mis on nakkus, kuidas ta levib ja millised on tagajärjed, siis jah, ma arvan, et nii teisest haiguspäevast hüvitamine kui ka teised rakendatud meetmed olid tegelikult õiged. Tagantjärele võime mõelda, et võib-olla oleks saanud seda eurot kuidagi paremini kasutada, aga see oli kahtlemata õige otsus," ütles ta.

Valitsuse praegust koostööd hindab Sikkut heaks ja sisuliseks. "Kui suudame sellist head meeleolu ja tööhoogu hoida, siis tulevadki ägedad neli aastat," ütles ta.

Kui sotsiaaldemokraadid on öelnud, et makse tõstes peab tõusma ka alampalk, siis koalitsioonipartnerite sõnul ei hakka valitsus alampalga tõstmise otsust ise langetama. Sikkuti sõnul on igasugune avalik arutelu alampalga teemal väga väärtuslik, kuna alampalk on oluline vahend ebavõrdsusega tegelemiseks.

"Igal osapoolel on oma arusaam sellest, kuidas läbirääkimised võiksid toimuda ja millisele tulemusele jõuda. Seekord ma arvan, et on hea, et on esimest korda nii tugevalt sõnastatud poliitiline ootus alampalga tõstmiseks," sõnas ta.

Ettevõttele, kus on palju alampalgaga tasustatud töökohti, ongi alampalga tõus suur pingutus, nentis Sikkut. "Samas me oleme aastakümneid proovinud ju tõsta majanduses lisandväärtust, et meie ettevõtted oleksid tootlikumad, tootlikkus jääb Euroopa keskmisest maha. Ei ole viisi, kuidas saaks ka valitsuse poolt seda nügida või õiges suunas liikuma panna. Alampalk on seda tüüpi surve, mis ütlebki, et ei ole mõtet Eestis teha mitte midagi, mille jaoks on vaja odavat tööjõudu. Meil ei ole neid töökäsi, ei ole praegu, tulevikus on neid veel vähem. Tuleb leida teistsugused toimemudelid," sõnas Sikkut.

"Mulle endale on väga sümpaatne see, et see sunnib mingeid väärtushinnanguid ümber vaatama," ütles ta.

Eraraha kaasamine vajab analüüsi, kuid omaosalus on juba kõrge

Tervishoiu rahastamine peab Sikkuti sõnul olema iga-aastastest poliitilistest otsustest sõltumatu. Kuna aga sotsiaalmaksu baas ei kasva samamoodi nagu minevikus, siis ei saa see sõltuda vaid tööjõumaksudest. Sotsiaalmaksu tõstmist ega ka seda plaani koalitsioon läbirääkimistel ei arutanud.

"Kas lisaks sellele 13 protsendile sotsiaalmaksust panna midagi täiendavalt juurde, muuta maksubaasi tervikuna, need variandid teoreetiliselt on teada. Mina oma ettepanekud käin välja, aga see puudutab ikkagi solidaarset tervishoidu ja maksutuludest rahastamist, mitte otseselt eraraha kaasamist. Inimeste omaosalus on juba kõrge, aga analüüsida, mis eraraha senine roll on olnud või mis tulevikustsenaariumid ka seal on, seda tuleb kahtlemata teha," rääkis Sikkut.

Koalitsioonileppes välja käidud eesmärk kaaluda tervishoidu eraraha toomist puudutab Sikkuti sõnul peamiselt selle analüüsimist ega tähenda konkreetset otsust eraraha osakaalu suurendamiseks.

"Küsimus ei ole ju selles, et meil ei oleks eraraha tervishoius. Eesti inimeste omaosalus tervishoius on väga kõrge, ületab WHO ja OECD soovituslikku määra, ta jaguneb inimeste vahel väga ebavõrdselt," ütles Sikkut.

Aina teravamalt on esile kerkinud ka ravimite tarneraskuste probleem. "Tarneraskusi oli ka enne koroonat, aga nagu kõigis teistes valdkondades, koroona ja sõda põhjustasid tarneahelate ümberkujunemist, mõjutasid toorainete ja pakendite kättesaadavust," rääkis Sikkut.

"See ei ole kuidagi Eesti jaoks unikaalne probleem. Sama mure on teistes Euroopa Liidu riikides. Mõned on ka ise ravimitootjad ja nende tarneahel on lühem," kirjeldas ta.

Kui pandeemias hangiti vaktsiine Euroopas ühiselt ja jagati vastavalt vajadusele, siis nüüd on üles kerkinud küsimus, kas seda saaks ka tarneraskuste puhul ravimitega teha. Teema võetakse arutlusele ka selle nädala lõpus toimuval Euroopa terviseministrite kohtumisel.

Veel möödunud aastal plaanis sotsiaalministeerium ravimiameti ja terviseameti ühendamist ning algul sooviti nendega liita ka Tervise Arengu Instituuti. Sikkut märkis, et riigikogu eelmine koosseis ei liikunud sotsiaalkomisjonis selle plaaniga edasi ning praegu tuleb esmalt teha muudatused ministeeriumide struktuuris.

"Nii struktuuri kui eelarvete mõttes mitte midagi me paralleelselt tegema ei hakka," sõnas minister ja tõi välja, et näiteks sotsiaalministeeriumist liigub ligi viiendik ehk tööga tegelev osa majandusministeeriumi alla.

"Vana plaaniga kahtlemata hoobilt edasi ei jookse, aga see ei tähenda, et nelja aastaga ühtegi muudatust ei toimu," ütles ta.

Tallinna linn teatas, et jätkab Tallinna haigla projekteerimisega, millele riik õlga alla ei pane. Sikkuti sõnul toetab ta haigla rajamist, kuid küsimus on eelarve võimalustes. Siiski ei välista ta, et eelarveolukorra paranemisel võib järgnevatel aastatel haigla ehituse rahastamine taas kõne alla tulla.

"Tõesti, investeeringuvajadusi on ka teistes valdkondades, sh tervishoius, aga puhtalt eelarve kitsas raamis polnud võimalik teha ka lühiajaliselt niimoodi kulusid kasvatavat otsust," sõnas minister.