X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Õnne Pillak: väikelaste vanemate haigus- ja hooldushüvitisest

Õnne Pillak
Õnne Pillak Autor/allikas: Helen Kattai

Väikelaste vanemate haigus- ja hooldushüvitis suureneb uuest aastast. Järgmisena tuleb võimaldada pikemat hoolduslehte vanematele, kelle lapsed on saanud mõne raske haiguse diagnoosi, kirjutab Õnne Pillak.

Mure väikelaste vanematele haigus- ja hooldushüvitise maksmisega on mul pikalt hingel kripeldanud. Ei ole ju õige, et kui ema või isa läheb peale lapsehoolduspuhkust tagasi tööle, siis haige lapsega koju jäädes või ise haigestudes saab ta haigus- ja hooldushüvitist miinimumpalga, mitte oma tegeliku sissetuleku järgi. 

Järgmise aasta 1. juulist hakkavad väikelaste vanemad, kes on läinud peale lapsehoolduspuhkust tagasi tööle, saama enda või oma lapse haigestumisel suuremat haigus- ja hooldushüvitist. Kui seni arvestati neile hüvitist miinimumpalga järgi, siis edaspidi hakkavad väikelaste vanemad saama haigus- ja hooldushüvitist kas oma tegeliku sissetuleku või saadud vanemahüvitise alusel, sõltuvalt sellest, kumb on pere jaoks soodsam.

Kokku puudutab see ligikaudu 11 000 lapsevanemat ning nõuab järgmisel aastal riigieelarvest lisaraha ca 2,25 miljonit eurot ja sealt edasi umbes 4,5 miljonit eurot aastas.

On tähtis, et haige lapsega koju jäädes tunneksid vanemad end kindlalt ega kaotaks majanduslikult. Seni kehtinud olukord, kus vanemale maksti haigus- ja hooldushüvitist miinimumpalga järgi, tähendas paljudele peredele sissetulekute märgatavat vähenemist ajal, mil vanem oli ise haigestunud või kandis hoolt haigeks jäänud lapse eest. Probleemile on korduvalt tähelepanu pööranud nii lapsevanemad kui ka õiguskantsler.

Ükski lapsevanem ei peaks kunagi valima, kas majanduslik toimetulek või enda või oma lapse tervis. Kahjuks on paljud vanemad pidanud selle valiku tegema. Eriti haavatavad on olnud üksikvanemad. Last üksi kasvatades ei ole neil muud valikut, kui lapse haigestumise korral temaga koju jääda. Kaotades nii suure osa oma igakuisest sissetulekust.

Mul on hea meel, et järgmisel aastal saab see ebaõiglane olukord lahendatud. Õiglasem hüvitis aitab väikelaste vanemate toimetulekule lapse esimestel lastehoiu või lasteaia aastatel märgatavalt kaasa. Sageli esineb ka haigusi siis rohkem.

See muudatus on oluline, kuid sellega perede hooldushüvitist puudutavad mured ei lõppe. Järgmisena tuleb võimaldada pikemat hoolduslehte vanematele, kelle lapsed on saanud mõne raske haiguse diagnoosi.

Kui haige lapse seisund seda nõuab, tuleks vanemal haiglas või kodus tema kõrval olla. Praegu on aga nii, et lapse haigestumisel on vanemal õigus saada hooldushüvitist üldjuhul kuni 14 kalendripäeva. Erandina saavad pikemat, kuni 60 kalendripäeva pikkust hooldushüvitist vanemad, kelle lapsel on pahaloomuline kasvaja ja lapsel algab ravi haiglas. Samal ajal on veel palju teisi haigusi, mis võivad lapsele ja perele olla nii füüsiliselt kui emotsionaalselt rasked või mille tõttu vajab laps vanema hoolt ja juuresolekut kauem kui 14 päeva.

Järgmiseks tulebki suurendada nende laste ja vanemate turvatunnet, kes võitlevad pikemat aega raskete haigustega.

Asjaolule, et lisaks vähile on hulk teisigi raskeid haigusi, mille puhul vajavad lapsed vanema pikemaajalist hoolt, on juhtinud riigikogu tähelepanu ka õiguskantsler Ülle Madise ja teinud ettepaneku võimaldada neilegi kuni 60 päeva pikkust hoolduslehte. Usun, et hoolduslehe pikendamine raske haigusega laste vanemate saab teoks kiiremini kui väikelaste vanemate haigus- ja hooldushüvitise korda tegemine.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: