USA merejalaväe mobiilne luurekompanii on teist korda abiks mereteadlikkuse loomisel Eestis. Ameeriklased kasutavad mobiilseid radareid, teleskoope ja droone Eesti rannikul ja saartel huvi äratavate lavade tuvastamisel. Neil on oma mereoperatsioonide keskus Eesti mereväe mereoperatsioonide keskuse kõrval.

Ameeriklased on Euroopas asuva 61. ekspeditsiooniväe alluvuses, mis on osa 6. laevastikust.

"Ülevaate loomine sellest, mis toimub Soome lahes ja Läänemere põhjaosas Eesti ranniku ümber, et konflikti korral vastasega nii meie USA 6. laevastik kui ka Eesti kaitsevägi saaks vastu hakata," ütles USMC mobiilse luurekompanii ülem major Robert Mortenson.

Piirivalvamine merealal, kaasaarvatud radarijaamad tulid politsei- ja piirivalveametilt mereväele aasta alguses. Ettevalmistusteks oli aega 2022. aasta suvest 2023. aasta jaanuarini, ütles mereväe operatsioonikeskuse ülem kaptenmajor Ardo Riibon. Puudu oli alguses 20 spetsialisti.

"See oli see, mis olukord oli ja millega pidi kohanema. PPA inimestele lihtsalt määrati muud ülesanded ja ei olnud võimalik seda isikkoosseisu üle tuua," ütles Riibon.

Norra eeskujul õpetati merepildi jälgimiseks välja ajateenijad.

"2022 suvel olid meil sellest 20 pooled olemas. Juurde oli vaja värvata kümmekond. Tänane seis on, et koos nende ajateenijate ja inimestega, keda me värvanud oleme, ongi see arv 20," ütles Riibon.

Sel kevadel on tööl neli ajateenijat ja tegevväelaste värbamine jätkub.

Merepildi jälgimine on oluline hiljuti Põhjamaade poolt avastatud Vene mereväe huvi tõttu Läänemere merepõhjataristu vastu.

"Pärast Nord Streami juhtumit andsin ma mereväele ülesande üle kontrollida meie ühendused Soomega – nii Balticconnectori kui ka Estlinki kaablid. Seda me tegime. Midagi eriskummalist ei leidnud. Mõned vanad meremiinid veidi kaugemal nendest, aga ei midagi muud," ütles kaitseminister Hanno Pevkur.

Minister ütles, et taristu püsijärelevalve on ühenduste valdaja ehk Eleringi vastutusel. Kui on vaja reageerida ohule, teeb seda merevägi.