Riik ei ütle, kas kaablilõhkumise uurimisel räägitakse ka Venemaaga
Eesti riigiasutused hoidusid selgest vastusest, kui ERR soovis teada, kas Eesti ja Soome vahelise sidekaabli lõhkumise suhtes algatatud uurimise raames on pöördutud ka Venemaa poole.
"Need küsimused on riigiprokuratuurile ja kaitsepolitseiametile, kes uurimist juhivad," ütles välisministeeriumi pressiesindaja Mihkel Tamm vastuseks ERR-i küsimusele.
"Riigiprokuratuur alustas kriminaalmenetlust, et kontrollida põhjalikult sidekaabli kahjustamisega seotud asjaolusid. Kriminaalmenetlust alustati karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb elutähtsa süsteemi häirimist või kahjustamist. Alustatud kriminaalmenetlust juhib riigiprokuratuur ja viib läbi kaitsepolitseiamet," ütles prokuratuuri avalike suhete nõunik Kauri Sinkevicius neljapäeval ERR-ile. "Asjaolude selgitamiseks teevad riigiprokuratuur ja kaitsepolitseiamet rahvusvahelist koostööd nii Soome kui ka teiste riikide õiguskaitseasutustega, kellel on Eestiga kehtiv õigusabileping," lisas Sinkevicius.
Täpsustavale küsimusele, kas Eesti on pöördunud ka Venemaa poole, vastas riigiprokuratuuri esindaja: "Meil ei ole praegu sellele vastusele midagi lisada."
Ehkki justiitsminister Kalle Laanet algatas septembris Venemaaga sõlmitud õigusabilepingu lõpetamise, ei ole see praeguseks veel kehtivust kaotanud.
Lepingu denonsseerimise eelnõu on küll läbinud kooskõlastusringi, kuid valitsus ei ole seda veel arutanud ning riigikogule edasi saatnud, mis otsustab selle lõpetamise.
Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades uueneb automaatselt iga viie aasta tagant. Et see 2025. aastast taas ei pikeneks, tuleks see hiljemalt järgmise aasta septembriks peatada.
Alates 1995. aastast kehtiv leping Eesti ja Venemaa vahel näeb mitmetes õigusalastes küsimustes ette lihtsustatud erikorra. Lisaks kohtuotsuste tunnustamisele lahendatakse õigusabilepinguga ka näiteks dokumentide kättetoimetamise palveid ning tehakse koostööd kriminaalasjades. Kui leping lõpetatakse, toimuks õigusalane koostöö Venemaaga tulevikus samamoodi nagu see toimub kõikide teiste kolmandate riikidega.
Nädalavahetusel peatasid Eesti ja Soome merealuse gaasitoru Balticconnector töö, kuna selles oli leke, mille oli tekitanud tahtlik väline jõud. Nädala algul teatati ka kahe riigi vahelise sidekaabli purunemisest, mille samuti oli põhjustanud tahtlik väline tegevus. Kui Soome vetes asuva gaasitoru lõhkumist uurib Soome, siis Eesti vetes toimunud kaabli kahjustamist uurivad Eesti võimud.
Toimetaja: Mait Ots