Kui USA ja Iraan on sõlminud vaherahu, tuleb kõne alla NATO jõudude saatmine Hormuzi väina. Kui Eesti otsustab osaleda, siis kaalumisel on kolm võimalust.

"Kõige kiiremad on staabiohvitserid, sealt edasi allveeroboti meeskond ja laeva puhul jääb kindlasti pikemasse perioodi," ütles kaitseminister Hanno Pevkur.

Miinisadamas ootavad miinijahtijad Admiral Cowan ja Sakala remonti. Cowan sai talvel jääkahjustusi ja peab minema dokki. Sakalal toimus põleng või vähemalt täitus ruum suitsuga, mille tagajärjel elektrisüsteem sai kustutamisel veekahjustusi.

"Jah, see põleng toimus, see kustutati ja nüüd toimubki seal elektrisüsteemi uuendamine. Need kaks laeva hinnanguliselt, kui kõik tööd lähevad ettevalmistatud kava järgi, on tagasi teenistuses juuli lõpus-augusti alguses," lausus kaitseministeeriumi kaitsevalmiduse osakonna juhataja Gert Kaju.

Kuidas on uute laevadega? Nelja aasta jooksul on Eestil plaanis mereväele hankida neli uut laeva – kaks ranniku lähedal ja kaks avamerel opereerimiseks. Pakkumiskutsed said Lõuna-Korea Hanwha, Hyundai, Rootsi Saab ja Eesti Baltic Workboats.

Kaitseminister Pevkur on öelnud, et mereväe uued laevad tuleks ehitada Eestis koostöös välispartneritega. Pakkumiskirjas on juttu kaasamisest.

"Kuni 30 protsenti, on kirjutatud ette, on kaasatud Eesti kaitsetööstus – ehk Eesti laevaehitajad ja muud ettevõtjad, kes võiks olla sellega seotud. Raske on öelda selle 30 protsendi mahtu. Ja detaile hakkame alles läbi rääkima teises faasis. Jah, täna on öeldud, indikeeritud, et vähemalt väikesed laevad püütakse ehitada Eestis," ütles riigi kaitseinvesteeringute keskuse mereväe kategooriajuht Marek Mardo.

Kuidas läheb suurte laevadega?

"See on keeruline. Seal on omad riskid. Ettevõtted hindavad neid riske – kuidas, kui täpselt ja millises mahus on võimalik ehitada neid laevu Eestis. See on teise faasi diskussiooni objekt," nentis Mardo.

Juba 2019. aastal kirjutasid Balti riigid alla ühisele nägemusele oma merevägede uuendamiseks. See jäigi nägemuseks.