Keskpank märkis finantsstabiilsuse ülevaates, et ettevõtted on varasemate aastate tugevatele kasumitele tuginedes seni kõrgemate intressimaksetega hästi hakkama saanud ning inimesed tulevad toime tänu vähesele tööpuudusele.

Energiakriis ja sõda on aga tõstnud tootmissisendite hindu ja mõjutanud Eesti majanduse konkurentsivõimet ning erinevalt varasematest majanduslangustest on seekord oht, et majanduskasv taastub aeglaselt.

Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna juhataja Jaak Tõrs märkis, et viivislaenude tase on jätkuvalt madal, kuna eelmisel aastal oli ettevõtete majanduslik seis väga hea.

"Kui majanduslanguse periood jääb pikemaks, siis on risk, et need puhvrid, mis eelnevatel aastatel koguti, üha rohkem kulutatakse ära ja üha rohkem ettevõtteid võivad sattuda raskustesse laenu teenindamisel," ütles Tõrs.

Praegune euribori tase on suuresti euroala ajalooline keskmine, märkis Tõrs. Inimesed tulevad suuremate laenumaksetega toime, kuna tööpuudus on madal.

Kui halbade laenude tase peaks tõusma hakkama, tulevad keskpanga hinnangul pangad sellega siiski toime, kuna pangad on kasumlikud ja neil on suured kapitalipuhvrid.

Üle 60 päeva viivises olevate laenude tase on umbes 0,3 protsenti, märkis Tõrs, majanduslangus tõenäoliselt toob kaasa mõningase viivislaenude tõusu 0,6 protsendini. "See on tegelikult see tase, mis oli enne koroonat, ehk see on ka madal tase," ütles ta.

Eesti Panga hinnangul on kapitalinõuded pankadele piisavad ja praeguses keskkonnas ei plaani keskpank täiendavaid samme finantssektori stabiilsuse tagamiseks.

Nii eluasemelaenud kui ka kinnisvarafirmade laenud on viimastel aastatel kasvanud, moodustades pankade laenuportfellis üle 60 protsendi, mis suurendab pankadele ka sektoriga seotud riske. Kinnisvarafirmadele mõjuvad teistest rohkem ka intressitõusud.

Üha suurem hulk uutest eluasemelaenudest on võetud nii, et laenumaksete suurus sissetulekust on kõrgem.

Maksumuudatustes tuleb arvestada finantssektori toimimisega

Hoiuste kasv on aeglustunud ja pankade tegevuse rahastamisel on kasvanud muude rahastusallikate tähtsus. Senisest suurem roll on emapankadelt saadavatel laenudel ja pankade endi väljaantavatel võlakirjadel.

Pankade rahastuse hinda ja kättesaadavust mõjutab üha rohkem see, kui riskantseks hinnatakse finantsturgudel Eesti riiki ja pankasid. Samuti mängib rolli olukord rahvusvahelistel finantsturgudel laenamise hetkel.

Lisaks mõjutab pankade rahastust Rootsi emapankade finantsseis ning olukord Rootsi kinnisvaraturul ja majanduses tervikuna. Tõrs sõnas, et Rootsis on kinnisvarahinnad langenud, mis on ärikinnisvara puhul toonud kaasa raskusi olemasolevate projektide refinantseerimises. Rootsi pankadel on praegu piisavalt likviidsust.

Pankade rahastusallikana kasutatakse rohkem ka veebipõhiseid platvorme, millega kaasatakse hoiuseid teiste Euroopa Liidu riikide elanikelt.

Eesti Panga hinnangul tasub maksumuudatuste plaanimisel arvestada seda, kuidas see võib mõjutada finantssektori toimimist ja majanduse rahastamist. Pankade finantsilisest tugevusest sõltub majanduse rahastamise stabiilsus ning majanduskriisis võivad pangad saada suuri laenukahjumeid, mida aitavad katta varem kogutud kapitalipuhvrid.

Keskpank soovitab lähtuda pankade maksustamisel sellest, et pankadel oleks huvi panna heade aegade suuremad kasumid tallele ja mitte suunata kogu kasumit omanikele dividendide maksmiseks. Keskpanga hinnangul on majanduse arengu seisukohast kasulik, kui ettevõtete maksustamine on võimalikult ühetaoline.

Eesti Panga presidendi Madis Mülleri sõnul on oluline, et intressitõusudest saaksid osa ka hoiustajad ning viimase aasta jooksul on hoiuste hulk kasvanud ja hoiuseintressid on kerkinud kiiremini kui teistes euroala riikides.

Samuti märkis Müller, et keskpanga hinnangul oleks mõistlik hoiu- ja laenuühistutele kehtestada rangemad nõuded ja järelevalve. Praegu on ühistute likviidsuse tase madal ning ühistu liikmed ei suuda reaalselt ühistute üle pädevalt järelevalvet teha.