Eelmise nädala pühapäeval teatas Kuressaare haigla EMO juht, et linnas haigestutakse massiliselt kõhulahtisusse, oksendamise ja kõhuvaluga kulgevasse tõppe. Teisipäevaks sai terviseamet kinnituse, et linna joogivesi on saastunud Escherichia coli bakteriga.

Spaahotellide Meri ja Johan esindaja Johan Lõuk rääkis ERR-ile, et kindlasti mõjutab kraanivee saastumisest tingitud olukord rängalt kõiki majutus- ja toitlustussektori ettevõtteid Kuressaares.

"Võrreldes eelmise aastaga kanname üksi meie kahju kümnetes tuhandetes eurodes. On hulgaliselt tühistamisi ja broneeringuid eelseisvaks nädalavahetuseks tuleb tavapärasest vähem. Ega ei saa kliente ka süüdistada, ilma kasutamiskõlbliku veeta spaa kõlab tõesti halvasti," sõnas ta.

Georg Otsa spaahotelli pidava Legend Hotelsi juhatuse liige Tauri Sumbergi sõnul ei arvanud nad alguses, et veeprobleem nende tegevust kuidagi mõjutab, siis aga hakkasid inimesed broneeringuid ära ütlema.

"Üks Läti kodanik kartis basseinis last vette panna," kirjeldas ta külastajate hirme.

Sumbergi sõnul on neil umbes pooled broneeringud tühistatud ja kui muidu on nädalavahetustel täitumus 80–90 protsenti, siis nüüd vaid pool sellest. Ka eeloleva emadepäeva nädalavahetuse täitumusele on kriisi mõju selgelt tunda.

"Algul võtsime liiga kergelt, ei uskunud, et see asi nii hull on ja meid nii pikalt mõjutab. Oleks nagu keskaeg, et meil on katk ja me ei suuda seda lokaliseerida," sõnas Sumberg.

Arensburg Boutique hotelli ja spaa tegevjuhi Terje Nepperi sõnul otsest ohtu spaatajatele ei ole ja seetõttu pole nad uksi sulgenud, kuid majutusbroneeringuid on neilgi tühistatud ja edasi lükatud, seega on eelolevaks nädalavahetuseks ruumi tekkinud.

"Rahalist suurusjärku on keeruline veel hinnata, sest olukord kestab. Kõige suurem kulu on meie kolme restorani järsk käibelangus ja personali asendamine bakterist tekitatud haiguste tõttu. Lisaks töötajate kolme-neljapäevased haiguslehed, mis jäävad samuti ettevõtete kanda. Üks restoran tuli kaheks päevaks sulgeda, kuna terveid inimesi kollektiivist lihtsalt võtta ei olnud," kirjeldas Nepper keerulist olukorda.

Grand Rose spaa tegevjuht Hardi Kerde ütles, et nende basseinid ja saunad on olnud avatud, sest spaadel on sisemised veepuhastusfiltrid, mis tagavad vee kvaliteedi.

"Joogiks pakume klientidele pudelivett," lisas ta.

Kahjude suurust ei osanud Kerde hinnata, kuid tõdes, et spaa ei ole veel sada protsenti välja müüdud ja see võib tuleneda just Kuressaare veeprobleemidest.

Lõuk märkis, et Meri ja Johani spaas on viidud riskid miinimumini: nad teavitavad olukorrast kliente, keedavad toitu käideldes vett vähemalt kümme minutit ja pakuvad mõlema spaa hotellis viibijatele ohutut vett.

"Siinkohal väärib mainimist, et kõikide basseinide ja mullivannide vett puhastatakse meie spaades igapäevaselt nii UV-lampide kui klooriga, nii et nende reostusoht on sada protsenti välistatud. Võiks isegi öelda, et meie basseinid on hetkel ühed kindlamad kohad, kus Kuressaares aega veeta," lausus Lõuk.

Spaajuht pole rahul kohalike võimude kommunikatsiooniga

Sumberg ei olnud rahul valla- ja linnajuhtide kriisikommunikatsiooniga, sest ohtlik on ainult väike piirkond Kuressaares, mitte terve Saaremaa. Ta rõhutas, et keegi on põhjustanud kahju ja see võetakse inimeste, mitte valla ja linna taskust. Samas on Georg Otsa spaa proovid tema sõnul kogu aeg korras olnud ja basseinivesi turvaline.

"Inimesed ja ettevõtjad on täiesti hädas, kaubad riknevad, inimesed käivad tööl, aga käivet pole. Naeruväärne, et keegi ei vastuta, ei kommunikeeri. See on hoolimatus kohalike vastu ka kohalike juhtide poolt, keda ma ei näe meedias esinemas ja inimesi rahustamas. See kõik kestab liiga kaua," lausus Georg Otsa spaa juht.

Ta lisas, et spaa on kaalunud kahjunõuet, kuid kuna tegutseb külalislahkuse sektoris, ei taha nad hakata võitlema ja vaidlema. Siiski kavatsevad nad rääkida nii kindlustuse kui ka juristidega, sest kahju kannavad nad praegu kindlasti.

Küll aga ootab Sumberg kohalikelt võimudelt, et nad suhtleksid, annaksid teada, millal midagi selgub, ning ütleksid, kui kuskil saab oht kõrvaldatud.

Veevärgi juht: bakter seljatatakse lähipäevil

Kuressaare Veevärgi juhatuse liige Ain Saaremäel rääkis ERR-ile, et tavapäraseid proove võtavad nad kaheksast punktist Kuressaares ja lähiümbruse asumites, kuhu Kuressaarest vesi läheb.

"Esimese korraga olid puhtad pooled ja nüüd juba kolmveerand proovidest. Viimastes kohtades olid veel mõned ühikud [kolibakterit], aga me näeme progressi, et uusi kohti pole juurde tulnud ja seal, kus leidsime, on järjepidavalt vähenenud," kirjeldas ta.

Nüüd keskendubki kohalik veevärk kohtadele, kust on bakterit leitud, nad juhendavad ja aitavad hoonete sisetorustikke läbi pesta, et kõik saaks õigesti tehtud.

Kuna kogu süsteem on seotud, ei ole Saaremäeli sõnul võimalik neis piirkondades, kus proovid on järjepidevalt puhtad olnud, kraanivett ohutuks kuulutada.

"See oleks Kuressaare-suurusele väikelinnale liigne risk öelda, et seal võib ja seal mitte, see ajab inimesed segadusse," selgitas ta. "Kui on öeldud, et on lubatud, siis on lubatud igal pool, raske on piiri tõmmata."

Täpset tärminit, millal kolibakterist veevärgis lõplikult võitu saadakse, on Saaremäeli sõnul raske öelda, kuid see on päevade küsimus, sest alates esmaspäevast on bakteri osakaal järjest vähenenud.

Igal hommikul võtavad veevärgi töötajad proovid, järgmise päeva ennelõunaks saabuvad esialgsed tulemused ning siis vaadatakse need koos valla ja terviseametiga üle. Otsuse, kas kraanivesi on joogikõlblik, teeb terviseamet.