Heide Välja, mida uut on teie töõpõllul?

Põhiline uuendus, et kui seni tuli biojäätmed lihtsalt omaette ladestada, siis nüüd liigume sammu edasi: ka biojäätmete osas hakatakse tegema eristusi. Kodutarbijale on esmatähtis, et edaspidi tuleb ka inimkeha jääke sorteerida Selleks lisatakse olemasolevate jäätmemahutite kõrvale veel kolm uut, millel on kirjed: "Ülemine", "Alumine nr. 1" ja "Alumine nr. 2".

Mahutid tulevad müügile kaubandusvõrku, neid on iga suuruses ja värvitoonis, et oleks lõbusam, aga neid võib ka ise valmistada. Tähtis, et need oleks selgesti märgistatud ja paikneksid nähtaval kohal, soovitavalt värava kõrval. Neid viiakse ära koos tavaprügiga.

Ehk selgitaksite lähemalt, mis neisse paigutatakse?

Ülemisse võib minna sülg, röga, ninavoolus, kõrvavaik, rasueritised, küüned, juuksed...

...selge see, aga miks on nr 1 ja 2 eraldi? Kas inimesed ei võiks...

...aimasin seda küsimust! Inimesed on vanast ajast harjunud number ühte ja kahte koos tegema. Paraku uued direktiivid seda enam ei luba. Isegi Brüsseli peamaja ukse kõrval on eraldi urnid. Me muidugi mõistame inimesi ja seepärast implementeerime uut praktikat järkjärguliselt ega hakka ka kohe trahve tegema. Aga suund on ikkagi kindlalt selles suunas.

Kuidas see tehniliselt toimuks?

Number 1 kogutakse tulevikus kõikjal vastavatesse hermeetiliselt suletavatesse plastikpudelitesse. Me tellisime neid esialgu kümme miljardit ühelt tuntud firmalt. Teist samapalju on tellitud minigripp plastikkotte number 2 jaoks. Selleks kulub kolmandik meie järgmise aasta meditsiinieelarvest.

Ja need viiakse iga kord värava kõrvale? Ka südaöösel läbi tuisu?

See oleks meie ilmastikuoludes raske, eriti kõrgemate korruste elanikele. Seetõttu on lubatud pudelid ja minigrippkotte hoida mõnd aega spetsiaalsetes kaanega mahutites vannitoas. Seejuures tuleb võtta meetmed, et nad oleks kindlalt suletud, nii et linnud nende sisu laiali ei kannaks.

Linnud?

Jah, paljudel on kodus papagoid, juhtub, et inimene unustab puuriukse lahti ja linnud pääsevad puurist. Nii selgub Brüsseli korraldatud uuringutest. Peamine on kogu asja juures siiski see, et mingil juhul ei tohi enam kasutada endisaegset vesiklosetti, mis "ehib" seni paljude korterite vannitubasid.

Miks seda vaja on? On ju aastakümneid selleta läbi saadud?

Esiteks vesi. Üks loputuskastitäis on keskmiselt 5 liitrit, kui me arvestama kokku, mitu korda üks inimene teeb päevas kokku ühte ja kahte, siis on see isegi kahevajutuselise loputuskasti korral 15-20 liitrit ööpäevas, mis on väga muljetavaldav. Peres on keskmiselt 2,4 liiget. Korrutame selle päevade arvuga, saame aastas ligi 30 kuupmeetrit vett. Mageda vee uarud on aga maailmas limiteeritud.

Teiseks on väga oluline, et meie jäätmed võivad saada uue elu, muutudes kriitiliste toorainete allikaks. Fossiilkütused lõpevad. Kehajääkidest toodetakse edaspidi biodiislit, millega liigub linnatransport. Kindlasti teeb inimestel tuju rõõmsaks ja tõstab nende enesehinnangut, kui nad sõidavad tööle transpordivahendis, mille küljel on silt: "See buss sõidab rohelise number kahega." Iga mootori turtsatatuse peale võib inimene mõelda: see on seal osake minust.

Kuidas seda kontrollima hakatakse?

Algul teevad seda pisteliselt meie töötajad. Aga peatselt pannakse kõikidesse vannitubadesse valvekaamerad.

Siin on üks tehniline küsimus. Mis saab vanadest WC-pottidest ja vastavast torustikust?

See on hea küsimus. Vaadake, praegu on pakiautomaadid väga moes. Samuti on moes personaalne teenindamine, toidukullerid ja muu säärane. Ehk võiks siit eeskuju võtta?

Kanalisatsioonitorude kaudu on teoreetiliselt kõik korterid kogu linnas omavahel ühendatud. Miks mitte kasutada seda torutranspordina? Edaspidi saaksid inimesed niimoodi üksteisele pakke saata. Samuti on plaan kasutada kanalisatsiooni korterite täiendavaks ventileerimiseks. Mitu õpilasfirmat juba tegeleb sellega.

Edu!