Valitsuskõnelustel osalevad koonderakondlased on optimistlikud, uskudes et hiljemalt jaanipäevaks saab Soome uue valitsuse. Selliselgi juhul jääb Vilniuse tippkohtumiseni väga vähe aega. Elina Valtoneni sõnul pole see aga probleem, sest NATO küsimuses jätkab Soome üldiselt senist kurssi ning teab seega, mida Vilniuses tahta.

"Meile on esmatähtis, et Ukraina toetamine jätkub, et Rootsist saab võimalikult pea NATO liige, et Euroopa julgeoleku tugevdamiseks rohkem raha leitaks ja et tugevneks Euroopa kaitsekoostöö," ütles Valtonen.

Koos Valtoneniga Tallinnas Lennart Meri konverentsil viibinud Vene küsimuste ekspert Hanna Smithi sõnul võib olla kindel, et Venemaa tippkohtumisele reageerib. Smithi hinnangul on reaktsioon aga pigem strateegilist kui konkreetset laadi

"Tuleb kindlasti mitu avaldust Kremlist. Moskva räägib NATO-st väga negatiivse tooniga: räägib NATO laienemisest kui ohust, NATO-st üldiselt kui väga agressiivsest sõjalisest liidust," ütles Smith.

Soome NATO-liikmesus on uuesti esile toonud ka Soome koosseisu kuuluva autonoomse Ahvenamaa probleemi. Juba 19. sajandist pärinevate lepingute järgi on Ahvenamaa demilitariseeritud ala. Et tegu on Läänemere kaitse seisukohalt väga oluliste saartega, võib nüüd olla põhjust need lepingud tühistada. Selle vastu on aga kindlasti Venemaa, kellel on Ahvenamaal just demilitariseerituse jälgimiseks ka oma saatkond.

"Venemaa vaatab praegu väga hoolega, kuhu arutelu Soomes suundub, püüdes leida selles võimalikke nõrkusi ja auke, mida enda huvides ära kasutada," nentis Smith.

Smithi sõnul pole Venemaad ka Ahvenamaa osas just praegu põhjust karta, ent nagu kõiges muus Venemaaga seonduvas, ei tohi ka siin valvsust kaotada.