Neid kolme reformi tõsteti kõnedes ka eraldi esile, seda võrreldi ka püha kolmainsusega.

Euroopa Parlamendi Strasbourgi stuudiosse kogunenud eurosaadikud Jaak Madison, Urmas Paet, Riho Terras ja Yana Toom leidsid, et kliimaseaduste pakett kätkeb endas nii küsitavusi kui ka võimalusi.

Vikerraadio saate "Reporteritund" saatejuht Arp Müller tuletas meelde, et Euroopa on võtnud kavva saada aastaks 2050 maailma esimeseks kliimaneutraalseks kontinendiks ja hoida soojenemine kahe kraadi juures.

Paet hääletas paketi poolt. Tema sõnul on kliimapakett samm selles suunas, et kui tahta, et tegelik elu muutuks, siis peab seda toetama ka õiguslik keskkond. "Olen realistlik, nagu oleme näinud, siis tegeliku elu võnked võivad seda protsessi veel muuta. Eilne otsus on aga samm edasi selle poliitilise eesmärgi suunas," sõnas Paet.

Mina hääletasin pika hambaga poolt, ütles Terras.

Madison hääletas aga vastu. "Ma ei usu sellesse religiooni, kuidas saab nii, et kui me vähendame Euroopas CO2 emissiooni, siis kuidas see vähendab kliimamuutuseid? Viimase 30 aastaga on Euroopas vähendatud heitmeid, kuidas see on mõjutanud kliimamuutusi, kas mõni põud on jäänud olemata?
Kliimamuutused on paratamatud, inimesel on seal oma roll. Kas vähendame majanduse osakaal, tööstust - mis on see mida oleme nõus turule viima? Kas lepime sellega, et Euroopa inimene hakkab teenima 20 protsenti vähem, sellepärast, et me tahame mingit kliimat päästa? Meie grupis me muud alternatiivi tuumaenergiale ei näe. Paraku mitmed Euroopa riigid käituvad vastu sellele mõtteviisile, nagu Saksamaa," arutles Madison.

Toom oli temaga nõus, et "pühast kolmainsusest" rääkimine on halb kommunikatsioon. "Ma jäin erapooletuks emissioonikaubanduse teemal. Poliitiline tahe on võimas asi, aga see peab minema ühes rakendis majandusliku reaalusega, siin see nii ei ole. See tähendab näiteks meretranspordi hindade tõusu - ja selle maksab kinni tarbija," sõnas Toom.

"Hääletasin poolt, aga näen, et on palju asju mida peab muutma," sõnas Terras. "Kõige suurem mure on Euroopa konkurentsivõime nõrgenemine muu maailmaga võrreldes. Me peaksime keskenduma sellele, kust leida raha ja vahendeid, et toetada Ukrainat kõigi võimalustega, aga meie teeme siin muutusi, mis on erakordselt kallid maksumaksjale. Samas ma usun, et kui sellised draakonlikud meetmed ette võetakse, siis investeerides moodsatesse tehnoloogiatesse, nagu vesinikutehnoloogia. Ukraina toetamine pole aga enam üldse diskussioonis," rääkis Terras.

"Entusiasmi kliimapaketi teemal on vähe, sest kombatakse teadmatuses. Probleemist enamik saab ju aru - globaalne kliimasoojenemine avaldab mõju paljudele maailma piirkondadele, kuid CO2 heitmetel on mõju ka kohalikele keskkondadele [Eestis], kus on praegu ja hilisajaloos olnud suured saasteallikad. See pole ainult abstraktne probleem, sest kohaliku reostuse vähenemise üle võime ka Eestis rõõmustada. Tehnoloogia niikuinii areneb ja viimastel aastatel on CO2 vähenenud tänu nendele. See areng ju jätkub, ja anda sellele protsessile õiguslikku tuge on ju ratsionaalne," sõnas Paet.

Eesti lisas oma ettepanekud kliimapaketile ja kirjutas sinna ka erisuse soove - Eesti kahtleb ettepanekus luua maanteedele ja hoonetele heitkoguste kauplemise süsteem. See süsteem aga ikkagi loodi, sõnas saatejuht.

"Ma pole nõus, et Eesti kahtlusi seal pole, seal tulid sisse mingid ajalised erandid näiteks seoses gaasi hinnaga," sõnas Toom. "Peamised küsimused on, et mis saab siis kui tehnoloogilised meetmed pole nii kiired, kui loodetakse või kui tuleb jama nagu sõda või on hind talumatu," sõnas Toom.

Terras oli selle vastu, et tekitatakse eesmärgid ilma mõjuanalüüsideta. "Transpordi ja hoonete direktiivi koha pealt saime läbi selle, et erahooned välja läheksid maksu alt. Ameeriklased täna maksavad 370 miljardit, et
riiklikku rohelepet toetada, toetada uusi moodsaid tehnoloogiaid, aga meie hakkame karistama selle eest, et me teeme midagi valesti," sõnas Terras.

"Kõige parem oleks, kui liikmesriigid lepivad omavahel meetmetes kokku koos Euroopa Komisjoniga, mida me teeme ja mis selle hind on. Probleem selles loogikas on Euroopa parlament, kes on irdunud päriselust," ütles Madison.

Paet ütles Madissoni jutu peale, et tuleks rohkem kuulata teadlasi, mitte loopida mingeid poliitilisi loosungeid. "Tasub võtta tõepähe, et õhureostus on inimese eluaja lühendaja, seda, et üks partei arvab, et see on jama, ei võta inimesed tõsiselt," sõnas Paet.

Praegu räägime CO2 hinnast sada eurot tonn senise 50 euro asemel, märkis saatejuht. "Parlament tegeleb tuliste vaidlustega, Eesti seitsme saadiku mõju on väiksem, töötame koos saksa saadikuga. Temaga olen pikki tunde vaielnud CO2 kvootide üle. Mõnes mõttes on neil ju õigus - CO2 kvoodi tekitamine on sundinud tööstust tegema teatud piiranguid. Keegi ei oota majanduslikku kasu, vaid keskkonnakasu. See tõstab hinnatõusu, kui pole kompensatsioonimehhanisme Ida-Virumaale, siis see kukub kõik kokku," sõna Terras.

Elektriautod on kallid ja kasutatud elektriautode akud lähevad viie-kuue aastaga läbi. Kuidas teha nii, et elektriautosid saaksid endale lubada ka vähem jõukad inimesed?

"Kas meil on sotsialism, et ma varastan sult kümme eurot ja annan tagasi ühe euro ja sa oled õnnelik? See on jama! Me hävitame Euroopa autotööstust ja elektriautodele üleminek 2035. aastal on jabur idee. Eesti seisukoht peaks olema, kuidas me sellest olukorrast välja tuleme," sõnas Madison.

"Kui panen ennast eesti inimese kingaesse, kes üldise hinnatõusu ja ebastabiilsuse taustal on väga skeptiline, siis muidugi ei hakka ta seda "kolmainsust" uskuma, pigem ta usub Madisoni. Kuigi mina erinevalt Madisonist ja EKRE-st usun, et kliimamuutus on probleem, aga probleem on ka see, kuidas me üritame seda peatada," nentis Toom.

Euroopa Parlament toetas teisipäeval Eesmärk 55 (Fit for 55) kliimapaketti, mille sisu üle peeti kõnelusi kaks aastat. Selle raames luuakse maanteetranspordile ja hoonete kütmiseks mõeldud kütusele eraldi süsinikuturg, mis võib kütuse hinda tõsta.