Mäggi, kes andis oma allkirja konservatiivsete väärtuste eest seisva mõttekoja PESA avalikule kirjale palvega abielu institutsiooni määratlus muutmata jätta, möönis, et seda, kuidas inimesed oma elu elavad ja suhteid korraldavad, ei saa seadustega lõpuni piiritleda, aga praegune perekonnaseaduse muutmise eelnõu tundub talle kiirustamisena abielu institutsiooni ringi mõtestamiseks.

Muu hulgas tõi ta välja, et enne valimisi ei öelnud sugugi kõik praegu valitsuses olevad erakonnad välja, et selline muudatus plaanis. Isiklikult pooldab ta kooseluseaduse rakendusaktide ärakorraldamist.

"Abielu kui selline on eelkõige majanduslik liit. Abielu kui natuke selline rudimentne asi, ma võrdleksin seda Inglise kuningakojaga," rääkis Mäggi, lisades, et Inglismaal leidub palju monarhiavastaseid, kes ei mõista, milleks kuningat vaja on. "Aga ühiskonnas tervikuna pole praegu sellist konsensuslikku arusaama, et tõsta Charles Buckinghami paleest välja," selgitas Mäggi oma mõtet.  

Konsensuse teemas vastas Jüristo, et latti millegi arutamiseks riigikogus ei saa kunagi panna sinna, et kõik oleksid nõus. Samuti ei saa latti seada sinna, et teatud teemasid saab pidada arutamisküpseks siis, kui see on kõikide erakondade programmides. "Kui suur peaks olema konsensus, et saaks öelda, et nüüd on piisavalt arutatud või piisavalt selge?" küsis Jüristo, kes on oma allkirja andnud abieluvõrdsust toetavale avalikule kirjale.

Rääkides sellest, kas praegune seaduste raamistik, võlaõigusseadus jms, annab samasugused õigused, mis abielu, siis Jüristole tundub, et keskendudes võrdsetele õigustele on ühiskond samasooliste paaride suhtes praegu natuke ülekohtune olnud. Ta tõi näiteks paari aasta taguse USA uuringu, kus heteroseksuaalsed paarid tõid enda puhul abiellumise esmase põhjusena välja armastuse ja pühendumise, homoseksuaalsete paaride puhul pidasid nad aga esmaseks hüvesid ja õigusi. Homoseksuaalsed ise aga põhjendavad abiellumissoovi samuti eelkõige armastusega.

PESA algatajad on korduvalt rõhutanud, et abielumõiste muutmine diskrimineerib neid, kelle jaoks abielu ning ema, isa ja lastega perekond on keskne osa nende identiteedist, usutunnistusest või maailmavaatest. Ajakirjaniku palvele täpsustada, kuidas ikkagi perekonnaseaduse muutmine traditsioonilise perekonna toetajaid riivab, vastas Mäggi, et temalt isiklikult ei võta abieluõiguse laiendamine samasoolistele paaridele midagi ära. "Aga olen nõus, et ühiskonnas praeguseks ei ole piisavalt läbi arutatud, millist ühiskonda me homme tahame," ütles Mäggi.

Mäggi pakkus, et väga paljude põhimõtteliste muutuste jaoks on vaja suhteliselt pikka arutelu ning võib-olla Eesti ühiskond jõuab juba üsna varsti sinna, kus leitakse, et abielu definitsiooni muutmine seaduses on mõistlik otsus. Aga praegu pole tema meelest see hetk käes.

Jüristo, kes on abieluvõrdsuse teemat jälginud ja vastavas debatis kaasa rääkinud alates 2014. aastast, vastas aga seepeale, et vahepealsete aastatega on ühiskonna hoiakud muutunud lauges, ent lineaarses joones aktsepteerimise suunas nii kooseluseaduse suhtes kui ka abieluvõrdsuse suhtes, kuigi nende toetajaid on pisut vähem.

Jüristo rõhutas, et just kooseluseaduse vastuvõtmine lükkas omal ajal arutelu käima. "Kui sa lükkad inimeste jaoks edasi seda aega, mil nad saavad olla teistega samade õigustega, olla õnnelikud teistega samadel alustel, siis see hetk saabub palju hiljem kui siis, kui selle teemaga tegeleda," põhjendas ta praegu jõulisema lähenemise vajadust.