X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Valitsus kiitis heaks Nursipalu harjutusvälja laiendamise eelnõu

{{1683200040000 | amCalendar}}
Foto: mil.ee

Valitsus kiitis neljapäevasel istungil heaks Nursipalu harjutusvälja kiirkorras laiendamist puudutava eelnõu ning saadab selle menetluseks riigikokku. Omavalitsused on aga pettunud valitsusepoolses kaasamisprotsessis.

Valitsuse otsus riigikaitselise erandina harjutusvälja laiendamiseks peatab varem kehtestatud planeeringu kehtivuse kuni uue planeeringu kehtestamiseni. Eelnõu kohaselt peab valitsus või kohaliku omavalitsuse volikogu algatama aasta jooksul kehtivate planeeringute muutmise.

Harjutusväljadega kaasneva olulise häiringu hüvitamine kohalikele omavalitsustele reguleeritakse eraldi valitsuse määrusega.

"See seaduste pakett annab meile võimaluse kiirendatud korras, väga kitsalt riigikaitselistes huvides rajada harjutusala lihtsustatud planeerimismenetluses," ütles kaitseminister Hanno Pevkur valitsuse pressikonverentsil.

Pevkuri sõnul aga valitsus planeerimismenetlusest seejuures ei loobu ja hindab ka Natura mõjusid ning mõju looduskeskkonnale, kuid teeb neid paralleelselt.

"See annab meile ajalise kokkuhoiu ja võimaluse harjutusala vabariigi valitsuse poolt kinnitada," sõnas Pevkur.

Pevkur loodab, et riigikogu suudab seadusemuudatused vastu võtta enne jaanipäeva.

"Me oleme juba alustanud Natura eelhindamisega ja see peaks praeguste plaanide kohaselt saama valmis juuni lõpuks või juuli alguseks. Kui Natura eelhinnang on valmis ja selle pinnalt on näha, et vabariigi valitsus saab korralduse harjutusala rajamiseks teha, siis korralduse eelnõu me koostame juulis ja siis see läheb avalikule arutelule, kus kõikidel asjaosalistel on võimalik kaasa rääkida. Kui kaasamise protsess on läbi, siis vabariigi valitsuse korralduseni võiksime me jõuda septembri alguses," rääkis kaitseminister.

Pevkur märkis, et valitsus hakkab keskkonnaagentuuriga koostöös inventeerima valitsuse huvialas ja sellest kümne kilomeetri ulatuses väljaspool metsise mängupaikasid. Samuti tellib valitsus kotkaste, musttoonekure, kanakulli seire ja uute elupaikade inventeerimise.

Lisaks on plaanis koostada müra modelleerimine, mis saab aluseks harjutusala materjalide ettevalmistamisel.

Pevkuri sõnul arutab valitsus lähiajal ka kompensatsioonimeetmeid. "Me oleme kaitseministeeriumis need kokku pannud, püüame koalitsioonipartneritega need läbi rääkida ja siis tulla vabariigi valitsusse," lausus ta.

Ta ütles, et kompensatsioonimeetmed võib jagada kolmeks kihiks. "Esimene on inimestelt reaalselt väljaostetavad kinnistud. Teine osa puudutab vabariigi valitsuse määrust, mis kehtestab püsivad kompensatsioonid omavalitsustele, kellel on harjutusala. Kolmandaks, seoses Nursipaluga saab meie ettepanek vabariigi valitsusele olema töötada välja eraldi pakett nii-öelda loomistasu näol, mis annaks Võru linnale, Võru vallale, Antsla vallale ja Rõuge vallale sellise loomistasu kompensatsioonimeetme, mille me mitme aasta peale püüame ära hajutada. Ja neljandaks proovime koostöös Kredexiga luua spetsiaalse müra vähendamise meetme, ehk inimestel on võimalik koos Kredexiga meie kaasfinantseerimisel vahetada näiteks ära oma aknad," rääkis Pevkur.

Pevkuri sõnul on hindamistest näha, et kodu eest makstav kompensatsioon võib mõnel üksikul juhul ületada miljon eurot.

"Meie esimesed hindamised on käes. Me näeme seda, et see ulatub sadadesse tuhandetesse, mõnel üksikul juhtumil võib minna isegi üle miljoni," sõnas Pevkur.

"See on üks oluline asi, mida kohalikud inimesed soovivad. Võib-olla ka selle kokkuleppimisel ja läbirääkimisel kohapeal arvamus näiteks natukene leebub," ütles siseminister Lauri Läänemets.

Omavalitsused ootavad suuremat kaasamist

Neljapäeval valitsuse heakskiidu saanud eelnõu jättis aga kooskõlastamata Eesti Linnade ja Valdade Liit. Liidu tegevdirektor Veikko Luhalaid ütles ERR-ile, et algul ei kaasatud liitu isegi kooskõlastusringi.

"Kui me vaatame eelnõu menetlust, siis kõik kohalike omavalitsuste ülesandeid, õigusi, kohustusi ja kohaliku elu korraldust puudutav peab käima läbi kohalike omavalitsuste katusorganisatsiooni ehk liidu kooskõlastus laualt. Esimene nüanss selle juures oligi, et meid ei oldud üldse lülitatud kooskõlastusringi. Me avastasime selle eelnõu ringluse juhuslikult eelnõude infosüsteemist ja siis me reageerisime ning palusime end lülitada kooskõlastusringi ja pikendada aega," rääkis Luhalaid.

Eelnõu oli üles pandud 26. aprillil ja tagasisidet sellele oodati juba 28. aprilliks. Linnade ja valdade ettepanekut pikendada vastamistähtaega 10. maini arvesse ei võetud. "Meid lülitati kooskõlastusringi, aga kiireloomuliselt oodati vastust 3. maiks. Ehk sisuliselt oli meil tööks aega kaks päeva. Loomulikult kahe päevaga ei ole võimalik 79 omavalitsuselt sisulisi analüüse saada," ütles Luhalaid.

"See praktika ei ole praegu alustaval valitsusel küll ilus," ütles Luhalaid.

Luhalaid kritiseeris ka seda, et seaduseelnõust tuleb välja, et mõju kohalikule omavalitsusele ei ole analüüsitud.

"Ehk kõigepealt planeeringu pädevusse sekkumine, millist mõju see õigusmaastikul kaasa toob. Ja teiseks. Kuna planeeringu tegevus asendub selles kontekstis, mida riik ette võtab haldusmenetlusega, aga samas omavalitsus peab täiemahulise planeeringu läbi viima ja kolme aastaga kehtestama. Planeeringu läbiviimine on kulu. Kuidas siis hüvitatakse kaasnevad kulud kohalikule omavalitsusele," lausus Luhalaid.

Luhalaid loodab, et parlamendis on liidul ja omavalitsustel suurem võimalus kaasa rääkida.

Rõuge vallavanem: ei ole normaalne, et inimesed peavad läbi protestide murdma end laua taha

Rõuge vallavanem Britt Vahter ütles ERR-ile eelnõu heakskiitmine valitsuse poolt saatis üha vähenev omavalitsuste kaasamine.

"Kui me mõistame kaasamise all võimalust omavalitsusel ja huvigruppidel sisuliselt kaasa mõelda ja laua taga koos arutleda, siis seda võimalust praegu pakutud ei ole. Pigem isegi kaasamine väheneb," sõnas Vahter.

Ta rõhutas, et hea kaasamise tava puhul juhindutakse põhimõttest, et mida suurema mõjuga on otsus, seda suurem peaks olema huvipoolte osalemise võimalus ja Nursipalu harjutusvälja laiendamine on väga suure mõjuga otsus nii riigi kui ka Võrumaa ja Rõuge valla elanike jaoks.

Vahter märkis, et nii omavalitsused kui ka kohalikud elanikud on seni saanud infot pigem meedia kaudu või teabenõuetega. Tegemist ei ole kaasamisega, vaid info jagamisega.

"See ei ole normaalne, et inimesed peavad läbi protestide murdma ennast laua taha või tegema end nähtavaks," lausus Vahter.

"Kõik saavad aru, et sellega on kiire ja julgeoleku küsimused on siin taga, aga ka inimeste usaldus riigi vastu on julgeolek. Nii et me väga loodame, et edasises protsessis nähakse ette suuremat kaasamist ja osalust, kui siiani on olnud. Kohaliku omavalitsuse poolt me ootame, et oleksime kaasas selles protsessis. Et teaksime, millest räägitakse, mida arutatakse, kuidas neid leevendusmeetmeid hakatakse kujundama, mis on seal need alused," kommenteeris Vahter.

Vahter ütles, et Nursipalu teema käsitlemine valitsuse poolt on läinud üle piiri ja jõudnud punkti, kus kohalikud inimesed on lõhestatud ja vajavad lepitamist.

Vahteri sõnul ei ole piisavalt hinnatud ega ka arutatud harjutusvälja laiendamisega kaasnevat mõju. Selleks on vajalik tema sõnul ka kohalike inimestega suhelda.

Praegu 3000 hektari suurune Nursipalu harjutusväli paisub laiendusega rohkem kui 9000 hektari suuruseks. Harjutusvälja huvialasse jääb 21 eluhoonega kinnistut.

Toimetaja: Aleksander Krjukov, Iida-Mai Einmaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: