Riigi analüüsi kohaselt on Võru lähistel ainus sobilik harjutusala Nursipalu
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) vaadeldud viiest võimalikust piirkonnast Võru ümbruses, kuhu võiks rajada kaitseväe harjutusvälja, on Nursipalu ainus, mis vastab kõigile seatud tingimustele, selgub RKIK avaldatud analüüsist.
"Arvestades riigikaitselisi vajadusi ja võttes arvesse analüüsis esitatud kriteeriume on Kagu-Eestis ainuke realistlik võimalus arendada Nursipalu harjutusvälja," tõdes keskus analüüsi kokkuvõttes, kus vaadeldi võimaliku harjutusala asukohana Orava, Ahja, Karula, Soontaga ja Nursipalu piirkondi.
Asukoha valimise kriteeriumidena arvestas ala paiknemist Väike-Emajõe ja Emajõe vahelisel alal Kagu-Eestis ning mitte kaugemal kui 50 kilomeetrit Võrus asuvast kaitseväe Taara linnakust. Ehkki Soontaga jääb sellest pisut kaugemale, lülitati see valikusse, kuna seal asuvad valdavalt riigimaad.
Muude kriteeriumitena vaadeldi looduskaitseliste piirangute olemasolu; seda, et ala suurus oleks orienteeruvalt 10 000 hektarit; seda oleks võimalik kasutada vähemalt neljast küljest; seal asuvate hoonestatud eramaade arv võimalikult väike; lähedal paikneks raudtee ja ala oleks hästi juurdepääsetav ning seal ei oleks väljaõpet takistavaid elektriliine, gaasitrasse ja muid olulisi kommunikatsioone.
Analüüsis toodi välja, et looduskaitselised piirangud välistavad Karula ja Soontaga.
Ahjale sai saatuslikuks, et seal pole võimalik tagada piisava harjutusvälja suurust, kuna ala läbivad maanteed, gaasitrass ning seal on suur eramaade osakaal.
Orava langes ära, kuna seal ei võimalda looduskaitselised piirangud ja liikumispiirangutega alad ala kasutust vähemalt neljast küljest, et saaks korraldada laskmisi ja manöövreid harjutusvälja äärtest keskele.
Orava ja Nursipalu võrdluses oli Nursipalu soodsam ka selles, et seal asub vähem eraomandis katastriüksusi ning elu ja ühiskondlikke hooneid. Oraval on eraomandis 2605 ha, millel asub 337 katastriüksust, nendest elu– või ühiskondlikke hoonetega 85. Nursipalus on eraomandis 1756 ha, millel on 217 katastriüksust, nendest elu– või ühiskondlikke hoonetega 21.
Sama tõdetakse ka analüüsi kokkuvõttes: "Otsustavateks kriteeriumiteks ülalmärgitud asukohavalikute osas on suur riigimaade osakaal ning looduskaitselised tingimused, mis võimaldavad ala arendada selliselt, et võimalikult suur ala oleks harjutusväljal väljaõppeks kasutatav. Oluliseks nüansiks on ka erakinnistute ning elamute hulk potentsiaalse harjutusvälja sees. Nursipalu harjutusvälja laiendades on elu- ja ühiskondlike hoonetega eraomandis olevaid katastriüksuseid 21, Orava piirkonnas 85. Lisaks on Orava piirkonnas oluliselt suurem looduskaitseliste piirangute osakaal."
RKIK rõhutas, et avaldatu ei ole planeering või keskkonnamõju hindamine, vaid pigem analüüs, mille tulemus on aluseks harjutusvälja edasiste tegevuste planeerimiseks. Analüüsis kuvatud harjutusväljade piirkonnad on ligikaudsed ning konkreetsed piirid täpsustuvad edasiste tööde käigus.
Toimetaja: Mait Ots